„Kui ma ei saa, mida vajan, ei saa ka sina minult tähelepanu ega hellust" – paarisuhte võimuvõitluses võitjaid ei ole

Kas ka sina arvad oma mehe laste hulka? Teed peaaegu kõike üksi ja oled sellest nii vimmas, et isegi kui ta sind aitab, muutud seepeale veel mürgisemaks? Need on märgid sellest, et teie suhe pole võimuvõitluse faasist kaugemale jõudnud.

No kuhu me nüüd risti peame tõmbama, et sa tolmu­imeja üles leidsid? Ükskord tegid süüa ja nüüd ei jõua sind ära kiita. Arvad, et tood naistepäevaks paar õit ja see teeb kõik heaks?

Need on vaid mõned sapised laused, mida saab kasutada ja kasutataksegi, et partnerit paika panna. Sa vaatad oma meest nagu suurt last, kellele ei saa toetuda ja keda ei saa usaldada isegi kartulikeeduvett ära valama, sest raudselt teeb ta seda valesti. Lihtsam on ta eemale lükata kui teda mähkmevahetusel juhendada. "Ah, las ma ise!" ühmad liigagi sageli ja nii võidki oma CVsse lisada profiili: kokk-kondiiter-keevitaja.

Mees tõmbub üha enam mugavustsooni (diivaninurka ühes puldi ja õllega) ning kuulutab sealt, et naised pidadagi multitasking'us paremad olema. Ja isegi kui sa sisimas soovid, et ta sind rohkem toetaks ja aitaks, siis ei oska, ei taha, ei saa sa seda küsida. Passiiv-agressiivsete liiga-vähe-liiga-hilja-repliikidega peletad sa ta endast aina kaugemale.

Kuidas viia suhe viljatust ja väsitavast võimuvõitluse faasist välja teineteisemõistmise ja koostöö lainele, loe edasi juba artiklist.