Eva Luigas: noored naised ei taha saada naistepäevaks meeskolleegilt lilleõit, nad reageerivad valuliselt ahistamisele ja nõuavad meestega võrdset palka

Minu pereinimese-elu sai alguse kunagise tööliste baraki kööktoas Kalamajas. Olime õnnega koos, sest mul oli sõpru, kelle esimene abieluvoodi asus vanematekodu läbikäidavas toas. Üks ebameeldiv seik selle esimese kodu juures siiski oli – kemps oli koridori peal. Sinna minek nõudis alati mõningast eneseületust, aga ma sain sellega hakkama.

Kui vaatad oma elule tagasi, meenuvadki tihti just need olukorrad, kui kitsaste olude ja olematu olme kiuste õnnestus mingi nipiga hakkama saada. Ka eri vanuses naiste seltskonnas tuleb varem või hiljem jutuks möödunud aegade absurdne elukorraldus. Jutulõnga juhivad siis kõrgemas eas daamid, sest millega need noored ikka nii väga on suutnud hakkama saada? Võrreldes vanematega suurt mitte millegagi!

Võtame näiteks ammendamatu lugude varasalve teemal hügieenisidemed.