„Täiskasvanud on väga hästi motiveeritud ning teavad täpselt, mida soovivad,” ütleb pea kakskümmend aastat oma erialal tegutsenud ortodont Eliis Vengerfeldt. „Mul on olnud mitu patsienti, kes on soovinud endale kena naeratuse kinkida ümmarguseks sünnipäevaks või kes on leidnud pärast seda, kui lapsed juba vanemaks saanud, et nüüd on rohkem aega oma väljanägemisele pühenduda.”

Hammaste sirgesse rivvi liigutamiseks kasutatakse Eestis kõige sagedamini breketeid. Breketite kõrval koguvad järjest rohkem populaarsust kaped. Need on läbipaistvad plastmassist hambakatted, mis tehakse individuaalselt igale patsiendile. Kapesid tuleb suus kanda kogu aeg ning need eemaldatakse vaid söömiseks ja pesemiseks. 

Võiksin kirjutada lausa ortodontiateemalise raamatu „Minu hambad”, sest olen omal nahal ära proovinud mitu hammaste reastamise moodust. Lapsena kandsin hambakaarte laiendamiseks kurguplaati ning siis nõukaaegset traati hammaste ees. Kuna see rahuldavat tulemust ei andnud, siis gümnaasiumi lõpus olin oma koolis üks esimesi, kellele pandi breketid. See oli uus asi ja ma ei teadnud sellest eriti midagi. Alles hambaarstitoolis avastasin, et breketid liimitakse hammaste külge ja neid ära võtta ei saa. Ükski suudlus siiski hambaklambrite taha ei jäänud.