EESTI NAINE 97 | Vabandus emale, 1928. "Ka kodust eemal olevad lapsed tulevad emadepäevaks koju, kui see on võimalik"

Esimest korda peeti emadepäeva Eestis 1922. aastal. Selle taga oli tragi tudengineiu Helmi Rosalie Pett, kes kutsus rahva kokku Uderna koolimajja.

Tõsi on, et Helmi tundis end südamest süüdi, sest tema oli oma ema häbenenud. Uderna vallas peeti lasterikkust rumaluseks – mida rohkem suid, seda kasinamalt tuli elada –, ent Morjentsi perenaine Mari kandis kaksteist last. Miks nii palju, turtsus Helmi, kes oli üks keskmisi. „Lasterohkus olnud naise süü. Minu ema lasterohkuse pärast olevat teda palju pilgatud. Ka isa olevat seda tema süüks pannud ja tihti pahandanud...” räägib ta mälestusteraamatus „Talutütar” (1959).