Reet kirjeldab muutusi värvika detaili abil: kui veel paarkümmend aastat tagasi ei peatunud autojuhid, et jalakäijad üle tee lasta, siis tänapäeval on see normaalsus. Jagada naistena headust, toetada üksteist ning märgata abivajajaid on samm-sammult muutunud meie küpsemaks saanud ühiskonna osaks.

Naistepäeva kõige olulisemaks mälestuseks hinnatakse lillede kinkimist. Kes ei mäletaks krepp-paberiga ääristatud valgeid korve sees heleroosad alpikannid, mida meie isad meie emadele muretsesid? Või punaseid nelke, mis oli Nõukogude korra üks sümboleid. Heidit kinnitab, et tema jaoks on see töötava naise päev ja naistena seda päeva väärtustades väärtustame me endid kui naisi. See päev on oluline, kui oluliseks me seda peame. Reet kinnitab, et tema pojale meeldib lilli kinkida, ta kingib ju oma mammale lilli ka niisama. Aga naistepäeval ta nõudis, et tahab viia lilled lasteaia õpetajale. Villem sammus rühma jõudes sirge seljaga kohe söögitädi juurde, nagu meestel ikka armastus käib kõhu kaudu.

Kristiina tunnistab, et temal ei oleks midagi selle vastu kui lilli tuuakse iga päev … Reet lisab, et vähemalt siis, kui eelmine lillekimp ei ole veel närtsinud ja lilli võib ka endale ise kinkida. Osta eestimaiseid lilli ja toetada sellel raskel perioodil kohalikke lillekasvatajaid.

Reet Roos tunnistab, et ajaga me õpima ennast väärtustama ja peame mingil hetkel tegema valikud. Lapsed on tihti need, kes panevad meid valikute ette . Reet tunnistab, et hoida oma argipäeva rutiini paigas on olnud ka tema jaoks väljakutse . “Mina alustasin endast ja väärtustasin und, oma uneaega. Kui vanasti olin õhtuse unega, siis nüüd ärkan hommikul kell 6 ning kui lapsed ärkavad on mul puder juba valmis. Minule ei sobinud väike muutus, et kella 1 asemel öösel lähen magama kell 12. Minu jaoks oli lihtsam teha 180-kraadine kannapööre. Seega jätta õhtul kõik tegemata ja minna koos lastega magama ja punkt. Laadisin alla öörahu programmi ning peale kella 22 ei tule ükski kõne sisse ja mina oma meile ei vaata. See on minu elu muutnud väga palju, olen rahulikum. Sinna juurde hommikune rituaal, kus ma võtan ette oma “to-do-listi” valmistan ette oma päevaplaaniplaani. Vaatan rahulikult aknast välja kohvitass käes, kui päike tõuseb … ja sellise tundega ma alustan oma päeva. Teinekord tütar küsib, emme kas ma tohiksin ärgata või sa tahad veel istuda natuke.

Reet kinnitab, et ta armastas teha palju tööd, kuid teadlikud otsused on andnud talle jõudu enam mitte libastuda. Kui ei jõua kella 17.00ks vajalikke toiminguid tehtud, siis lükkan edasi … teen homme edasi. See oli avastus minu jaoks, et saabki asju edasi lükata. Eelmine koroonakevad oli vabastav aeg, sest ma mõistsin, et see perfektsus ei ole nii vajalik … Võib-olla natuke käega lüüa aeg ajalt hea … Ma olen mõeldnud, et kerge lohakus on normaalne ja saksa täpsus võiks jääda selja taha. Eluga rahuolu on tähtsam.

Heidit tunnistab, et ka tema on oma elus teinud teadlikult uusi valikuid. Kui veel paar aastat tagasi oli töö kõige tähtsam ning kõik muud mured vajasid lahendamist enne kui endaga rahulolu. Võib-olla ongi asju liiga palju olnud, et siis ongi täna aeg, et võtta rohkem aeg enda jaoks. Täna on rohkem vaja ennast tasakaalu viia. Me kiidame üksteist vähe ja oleme teiste suhtes kriitilised ning joondume ka ise kriitika järgi. Oskus ennast armastada ja öelda endale, et ma OLEN OMA ELUS KÕIGE PAREMAS VORMIS on vabastav.

Reet, vanus on vabastav ja mingil hetkel saad aru, et kõik on väga hästi. Kunagi oli mul tunnet, et meile kaasa antud virkusse kasvatus on tähtsiam, et naine peab alati midagi tegema kasvõi kuduma. Näpud peavad käima. Heidit lisab naljaga pooleks: Süga kasvõi surnud kassi aga õigel naisel peavad näpud käima. Reet lisab, et naised lubage endle laiskuse päevi, tehke öösärgis ringi hõljumise päev ja pidage laiskusepäev õpuni välja

Reet kinnitab, et tema kui ettevõtja jaoks on naised võimakamad ja kui on kaalukausil naine või mees, siis ta eelistab mitme lapsega naisi. Neil on prioriteedid paigas, nad on logistilsielt pädevad ja nad tahavad teha tööd . Minu jaoks naise CV alati pluss märgiga, mitte miinusega nagu veel mõni aasta tagasi. Minu jaoks on naiseks olemine Eestis 200 % võit meie kasuks.

Kuula podcastist naiste omavahelist vestluste emadena, kuidas nemad saavad hakkama logistika tipp-programmide koostamisega ning milliseid möönduseid on nad naistena pidanud tegema erinevates valdkonades, et jääda naisteks. Mitte kaotada iseennast ning hoida oma elu tasakaalus. Ka oled nõus, et Eestisse sündimine kui snaiprilask jackpoti pihta?