Olen viimase aasta jooksul küsinud Evelinilt intervjuud mitu korda ja ta on keeldunud. Minu huvi on olnud sõlmida lahti üks rääkimata lugu minevikust. Tema aga on eluga edasi liikunud ja elab omas mullis. Elu keskmes on akadeemilised õpingud Tartu ülikooli arstiteaduskonna residentuuris ja palgatöö arsti-residendina. Kahe ja poole aasta pärast saab temast töötervishoiuarst. On imetlust vääriv, et ta on elu teises pooles valinud karjääripöördeks sedavõrd teadmisterohke ja nõudliku ala.

“Alguses, pärast lahutust oli töö leidmine pea võimatu ja ootamatuid takistusi täis. See on põhjus, miks alustasin endale ja lapsele igapäevase leiva teenimist toidu­tegemisega, kätega tööga.”

Kuidas tulla toime, kui oled osutunud osaliseks tõsieluetenduses? Sina oled välja valgustatud, pimeduses on sajad tuhanded pealtvaatajad. Sulle on see sinu ainus elu, neile aga oled sa ainult meelelahutus.

Tegevus kulges nii: 2014. aasta augusti lõpus ilmub Kroonika esikaanel foto presidendiproua Evelinist, kes suudleb võõrast meest. Sageli teevad avaliku elu tegelased selliste juhtumite puhul ühisavalduse: “Juhtus, vabandame ning püüame koos edasi minna ja teineteist toetada.” 

Sellist sõnumit aga ei tule.