Eva Luigas: lohutasin end mõttega, et nüüd jäävad tüütud päevad ära. Oleksin ma vaid teadnud, et asemele tulevad vastikud kuumahood...

Jah, ma teadsin, mis mind vanuse kasvades ees ootavad: väikesed vastikud kortsud, mõned liigsed kilod ja meno­paus. Sa ei ole enam nii ligitõmbav ja su arvamus ei huvita enam kedagi. Üks asi on aga noorena mingeid abstraktseid muresid ette kujutada, hoopis teine asi on ühtäkki avastada, et need on su ellu kohale jõudnud. Selleks polegi palju vaja, piisab ühest telefonikõnest.

Oled nõus osalema uuringus ja küsimusi hakkab sadama, kuni jõutakse vanuseni. “Teiega ei ole enam midagi peale hakata,” kõlab hääl teisel pool toru reipalt. “Olete meie jaoks liiga vana, head päeva!” Mõistusega saad aru, et uuringufirmad vajavadki eri vanusegruppide arvamusi. Ometi riivab see “liiga vana” valusalt su hinge. Nii valusalt, et kogu ülejäänud päev tundub mustemast mustem. Vaatad peeglisse ja esimene asi, mida näed, ongi see, et oled vana ja paks ja sul on kortsud.