Igatsus olla laps
Rääkides mehe varasest suhtest emaga, ei saa me üle ega ümber lapsevanemate ehk mehe ja naise suhetest.
Pärast sündi vajab laps hooldajat, kelleks on tavaliselt ema. Ema toidab last. Kuna lapse kujunev meeleilm on varastel elukuudel võimeline tajuma ja vastu võtma vaid ühe inimese hoolitsust, saab isa kindlustada lapse heaolu eelkõige sel moel, et toetab ema ja hoiab teda heas seisundis. “Oluline on, et mees kindlustaks naise suguliste vajaduste rahuldamise, tema enesekülluse ja eneseimetluse tunnete säilimise. Kui seda ei juhtu, võib ema oodata lapselt selle võimatu ülesande täitmist,” kirjutab Ameerika psühhoanalüütik Maureen Marks.
Kui lapse meel on piisavalt arenenud ja ta on võimeline suhtlema ka teiste inimestega, võib ka isa lapsega lähedaseks saada. Olgugi et poisile jääb isa esialgu siiski kummastavaks olendiks, võib ta järk-järgult muutuda oluliseks ja vajalikuks inimeseks. Lapse ja isa vahelise suhte arenemist mõjutab ka ema meeles toimuv, eelkõige aga mehe ja naise paarisuhe.
Kui lapse isa ei ole tema ema ehk naise jaoks mitte ainult hea vanem lapsele, vaid ka ihaldusväärne mees, lisab see tunne ema-lapse suhtele teistlaadse allika. Sellest allikast saab laps ammutada esimesed mehe ja naise sugulise suhtega seotud tundesõõmud.
Emast eraldumine
Mõeldes soome-ugri kultuuri varasematele kooseluviisidele, meenub kütikultuur, kus mees ja naine ühiselt, kuid eri viisil hoolitsesid pere ja laste heaolu ning turvalisuse eest. Mees metsas küttides, naine kodu ja lapsi hoides. Olles eraldi, hoolitseti pere heaolu eest koostöös. Rahvaluule kaudu teame, et vaatamata eraldi olemisele olid kütikultuuris mees ja naine teineteise meeles sugulise olendina olulisel kohal.