Urve Palo habras olek ei reeda Värska lähistel paksu metsa sees veedetud kohustusi täis lapsepõlve, kus Petseri turul tuli varajases nooruses vanemate eeskujul kanu müümas käia. Töökus ja lubadustest kinni pidamine on põhimõtted, mis ta on kodust kaasa võtnud ja on oma ellu kirjutanud.

Urve tunnistab, et ambitsioonikus on talle oluline, samuti saavutamine ja pidevalt luues uute sihtide seadmine. Urve: „Olin 15 aastat erasektoris töötanud ja plaanisin poliitikasse sukelduda kaheksaks aastaks, aga jäin 12-ks. Ma ei pidanud ennast kunagi poliitikuks, viimase päevani ehmatasin, kui mind esitleti poliitikuna. Ma ei harjunud lõpuni ära ministri ametitega kaasneva kriitilise tähelepanuga, kus tihti rebiti klikke toovate pealkirjade jaoks laiuseid kontekstist välja. See oli minu jaoks raske.“

Urve meenutab, et algus poliitikuna oli keeruline. Ta oli töötanud Isoveris ja valitud Äripäeva poolt aasta ärinaiseks. Ettevõtjana oli ta harjunud intervjuusid andma, nüüd aga koges, kus sama ajalehe sama ajakirjaniku poolt paar nädalat hiljem temast kui poliitikust ilmunud intervjuul oli hoopis negatiivsema hoiakuga. ”Ma mõistan, et see on osa tööst ning sellised reeglid on kõikides riikides. Ajakirjanikud teevad oma tööd, aga inimesena see tegi haiget. Sellepärast olen väga rahul, et minu uued tööalased väljakutsed on taas seotud erasektori ja rahvusvahelise ettevõttega.“

Urve naerab, et tema suurim unistus oli Tartus majandust tudeerima minnes saada tööstuskaupade kaupluse juhatajaks. „Täpsemalt siis kingapoe juhatajaks. Elu on kummaline ja ma ei oleks elus arvanud, et satun valdkonda, kus ma täna olen. Tunnistan ka, et poliitikaga oli raske teha lõpparvet. Teadsin, et selle eluetapiga hüvasti jättes saabub lein. See oli minu teadlik valik, ma ei kandideerinud uuesti, aga ikkagi oli see suur kaotus minu jaoks. Olin valmis, et see saab olema raske periood aga oli veel raskem kui oleksin arvanud“.

Urve tunnistab, et talle on oluline anda ühiskonnale midagi tagasi: „Olin noor ettevõtte juht, kui minu juurde tuli toetust paluma korvpalliliidu juht, kelleks oli Jüri Ratas. Ta oli alguses väga kahtlustava pilguga, sest arvas, et olen sekretär. Ilmselt ei olnud ootuspärane, et noor naine on ehitusettevõtte juht.“

Emaks saades Urve mõistis, et eelkõige tasub oma tunnustada oma lähedasi ja muretseda tasub asjade üle, mida me saame muuta, mitte nende üle, mida me muuta ei saa. ”Eelmine aasta pani meid mõtlema ja rõõmustama selle üle, kui ise oleme terved, seda on lähedastel ja kõik on korras.“

Urve tunnistab otse, et ta annab harva intervjuusid. „Tahan rääkida ausalt ja ei taha püüda jätta lugejale vale muljet. Olen lugenud artikleid, kus inimene ei räägi mitte midagi. Mul tekib küsimus, miks ta raiskab enda aega, ajakirjaniku ja ka minu kui lugeja aega. Mulle meeldivad naised, kes julgevad rääkida ausalt ja avavad ukse oma isiksuseni.“

Millised on Urve hommikused naiselikud ilurituaalid? Urve mõtteid naiseks olemisest ja kuidas ta on suutnud hoida ennast tasakaalus ambitsioonikates ametites, kui lapsed olid väikesed? Millised on Urve sisemised heitlused kahe nii erineva lapse emana. Millise tuntud telesaate juhi kohta Urvele pakuti? Kes on see kuldse hingega inimene tema elus, kes inspireeris teda noore tüdrukuna, kuula podcastist.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid