Lehte Hainsalu: elamine valguses, olgu või kunstvalguses, on kätteharjutatud olek

Nii pime on, et ei näe, kas läheb veelgi pimedamaks, nendib Artur Alliksaar. Kindel see, et läheb. Jõudsate sammudega koguni. Juhtub, et tukastamiselt virgudes ei saa aru, kas on käes õhtu ja tohib voodi minna, või on juba hommik ja tuleb askeldama hakata. Pimedas tunneme VALGUSE PUUDUMIST kõigi meeltega, seevastu valgel aastaajal ei ole meil pimedust meeleski. Elamine valguses, olgu või kunstvalguses, on kätteharjutatud olek.

Siiski satub inimene teinekord päris pimedat nautima. Meeltkõditav on minna hilises novembriõhtus läbi metsa. Öö muudab asjade piirjooni ja kauguste vahemaid, moondab hääli. Öös käivituvad inimese teised meeled, avaned sulle enesele tundmatust küljest. Öös näed ümbrust kõrvadega, tunnetad rada jalgadega, kruusa kirbe lõhn aitab hoida suunda.