Velda sündis 1913. aasta kevadel. Sajand ja üks aasta hiljem sõitsime fotograaf Kristjaniga talle külla. Proua keha oli habras nagu haldjal, ent mälu otsatu. Sinna mahtusid sõdurid mitmest rahvusest, märtsipommitamine ja küüditamised – aga ei ühtegi vihast sõna. Velda uskus, et südamepõhjas on kõik inimesed head: “Keegi pole mulle elus halvasti öelnud. Sellepärast ma nii arvangi.”
Pilti tegime ta koduaias. Velda tüüris õunapuu alla ja lõi käed ümber tüve. Tema jalg valutas, selg oli haige, aga suunurgad – vaadake ise. Kaelas rippus tal mobiiltelefon.

Edasi lugemiseks: