Keerulisem on toime tulla suure kontrolli vajadusega inimestel. Seda tüüpi inimesed püüavad ka argielus hoida enda tingimustel tegutsemas tööd ja perekonda, siis praeguses olukorras võib neis tekitada jõuetuse tunnet, et olukord ei allu kontrollile.

Teine joon, mida Oidermaa toob välja, on tüdimuse tunne isolatsioonis olemisest. On neid, kellel tüdimus viib allaandmise mõtte ja jõuetuseni ning teisi, kelles see tekitab raevu ja soovi reegleid murda.

1x
1x
  • 0.25
  • 0.5
  • 0.75
  • 1
  • 1.25
  • 1.5
  • 2
00:00

Praegune isolatsioonis elamise olukord näitab inimesele tema tundemaailma piire. Hirm nakatumise või majanduse käekäekäigu, iseenda ja perekonna tuleviku pärast võib näidata inimesele tahke iseendast, mida ta varem pole teadnud. Mingid küljed võivad olla ka sellised, mille üle ei tunne inimene ise uhkust, aga võib ka olla selliseid, mis vastupidi näitavad võimet toimetulekust, räägib Anna-Kaisa Oidermaa. Ta soovitab ennast analüüsida. „Tark inimene saab aru, et on asju, millega ta tuleb toime ja on teisi, millega ei tule.“ Viimaste puhul tasub küsida toimetulekuks abi – pereliikmetelt ja sõpradelt.

Veebilehel peaasi.ee on välja toodud ka spetsialistid, kes praegusel ajal üle veebi tegelevad nõustamisega. Samas toob Oidemaa välja, et omaette oskus on ka abi vastu võtta. Eriti keeruline võib see olla inimestel, kes on tavapärases elus ise teiste abistajad, näiteks arstid.

Positiivse poole pealt soovitab Oidermaa aga hakata tegema personaalset kriisist väljumise plaani. „Mõelge sellele, mida mina teen, kui isolatsioon lõpeb,“ räägib Oidermaa. Veebikeskkond peaasi.ee korraldas ka küsitluse, mida inimesed kõige rohkem teha sooviksid. „Esimesel kohal oli enda kallite lähedastega kohtumine ja teisel kohal soov kohvikusse minna. Mõelge, millisesse lemmikkohvikusse läheksite ja mida telliksite.“