ERISAADE | Kliiniline psühholoog: on põhjust arvata, et on suurenenud kodune napsitamine
Enamik inimesi on praeguseks olnud karantiinis kolm nädalat, mõned ka neli. Päevarutiin on enamast on paigas ja elutempo ettearvatav. „Julgen oletada, et tavapärasest rohkem on neid, kes õhtupoolikul või ka poolest päevast nöpsivad lahti õlle või veini ja leiavad põhjuse segada õhtul kokteilikese,“ ütleb Heidit Kaio, ajakirja Eesti Naine peatoimetaja.
Kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa tunnistab, et kuigi Eestis praegu vastavaid uuringuid pole tehtud, on varasem kogemus näidanud, et kriisi olukorras inimesed kasutavad meelsasti alkoholi. „Ka muul ajal inimesed kasutavad alkoholi kõige käepärasema vahendina kuidas ärevusega toime tulla, üksinduse ja igavuse leevendamiseks ja tuju parandamiseks,“ ütleb Oidermaa.
Kuula saadet:
Suurbritannia haigekassa NHS soovitab, et kui tunnete värinat ja närvilisust päeval enne esimese alkoholikoguse võtmist, siis peaksite tunnistama, et tegemist on probleemiga ning peaksite abi otsima. Infot alkoholi tarbimise vähendamiseks saab leida leheküljelt alkoinfo.ee. Samuti on seal testid, mille abil hinnata enda alkoholi tarbimist. Eriolukorra tõttu on peatatud uute patsientide vastuvõtt programmi Tervem ja Kainem Eesti.
„Kõige lihtsam reegel on, et nädalas võiks olla kolm alkoholivaba päeva ning kogused jääma tervislikkuse piiresse,“ ütleb Oidermaa.
Muhu kirjanik ja stsenarist Katrin Pauts juhtis väga tabavalt tähelepanu, et nüüdsel ajal on tekkinud uued piinlikkused. On piinlik köhatada, aevastada, haige olla üleüldse, olla üldse kunagi Itaalias käinud. „Kui peame haige olemist ja haigestumist varjama, on risk, et ei otsi õigel ajal häbi, ega astu õigel ajal isolatsiooni,“ ütleb Oidermaa. Pole kuigi edasiviiv, kui inimesed tunnevad süüd, sest nad on haigeks jäänud või et need, kes pole viirust põdenud, hakkavad vältima neid, kes on haiguse läbi teinud. Oidermaa soovitab jälgida enda kõnepruuki ja mitte väita, et „inimesed käivad ringi ja nakatavad“, mis on justkui tahtlik ja halvustav tegevus.
Kolme nädalaga on paljudel tekkinud igapäevarutiinid ja mehhanismid toimetulekuks. Samas on ka neid, kelles isolatsioon tekitab suletud ja väljapääsmatu olukorra tunde. „Praeguses ebamäärases olukorras, kus võib ka depressiooni sagedus tõusta ning rohkem tähelepanu vajavad suitsiidi riskiga inimesed,“ ütleb Oidermaa. Riskigrupis on vanemas keskeas mehed, kes armastavad napsutada ja samuti enesesse tõmbuvad teismelised. Abi otsimiseks võib helistada telefonile 1247, kirjutada peaasi.ee toimetajale või rääkida perearstiga, sest psühhiaatria teenused praegu toimivad.
Kui on mõõdutundetu ärevus, lootusetust tekitav masendus või suitsiidi mõtted, siis tuleb seda öelda inimestele, kellega ollakse kontaktis. Tunnistada, et „mul on praegu keeruline aeg ja mul on tunne, et ma ei saa enda tunnetega hakkama.“ Isolatsioonis ju ei ole kõrvalseisjatel märgata, kui keegi tunneb end vaimselt väga halvasti.
Oidermaa soovitab omavahel tihedamalt kontakti hoidma. Kindlasti helistama neile, kellest on teada, et varem on olnud vaimse tervise probleeme, samuti pidama ühendust vanemate sugulastega. Suhtlemishuvilised vabatahtlikud võiksid aga liituda programmiga Jututaja.
