Olin 30-aastane ja mul läks süda pahaks, kui pidin jõuluvana ette minema. Ma kartsin!

Sa ei pelga õhtul pimedas voodisse pugeda ega tunne hirmu, et röövlid akna kaudu sisse tulevad. Sa kardad hoopis seltskonda minna ja kui koosolekul sulle sõna antakse, hakkab süda kloppima ning keel kuivab kurgulakke kinni.

"Minu jaoks algas hirm esinemise ees põhikoolis. Alguses tundsin teiste ette astudes lihtsalt ärevust, kuid iga aastaga läks asi hullemaks – kergest ärevusest sai iiveldustunne ja lõpptulemusena tekkis okserefleks. Esinemishirmu tõttu jäin tööl ilma nii mõnestki olulisest võimalusest.

Kõige veidram oli see, kuidas tundsin oma ülikoolikaaslaste iga-aastasel jõulupeol iiveldust, kui pidin jõuluvana ette minema. Kuigi ruumis olid ainult tuttavad inimesed! Olin tualettruumis, sees keeras. Olukord oli pehmelt öeldes koomiline, sest olin 30aastane ja kartsin jõuluvana, kes oli pealegi mu tuttav. Ometi oli seltskonnas ka kolmeaastasi lapsi, kes esinemist väga ootasid."