Manfredi ehk Mannuga ulatub meie ühine ajalugu pea 30 aasta taha. Olime mõlemad Stuudio B-s (omavahel öeldi „stuudio pees”, aga see oli sõbralik nöök) ehk Rein Raamatu animafilmistuudios justkui õpipoisid. Manfred oli selleks ajaks juba saanud vatti televisioonis operaatori assistendina. Mina olin süütu noviits, kirjutasin stuudiole paar seriaalistsenaariumi.
Hiljem sai stuudio otsa. Tol ajal olin ma juba Inglismaal. Ja Manfred väntas Tallinnas reklaamfilme koos Andrus Tuisuga. Tegi ka pikemaid-lühemaid mängufilme (ja vahel ma kirjutasin neid). Töötas nii operaatori, kunstniku kui produtsendina ja ütles, et heameelega ta ka mängiks ise kõiki peaosi. Sest tal on filmi puhul alati kindel nägemus. Näiteks kord pidin ma ta „Valli baari” filmis üksi maanteel tantsima, tegin seda meeleldi, aga duubleid tuli ridamisi ja ikka oli tants vale…
Omal ajal, noortena, tekkis meil igasugu suhteid. Manfred oli selles edukam, vaatasin seda nõutult ja ehk pisut kadedalt pealt.
