Claude Lelouchi film “Mees ja naine” on armastuslugu, mis paljudele hinge läinud. Sellest on saanud ajastu ikoon, aga veelgi tuntum on filmi muusika, pehme ja veidi melanhoolne – daba-daba-daa, daba-daba-daa…
Film võitis 1966. aastal Cannes’i filmifestivali peaauhinna Kuldse Palmioksa. Samuti esitati film neljale Oscarile, millest võitis kaks: parima võõrkeelse filmi ja parima algupärase käsikirja oma.
Mees (Jean-Louis Trintignant) ja naine (Anouk Aimée, kes teenis rolli eest ka Oscari nominatsiooni) kohtuvad juhuslikult. Mõlemad on traagilistel asjaoludel lesed, nende lapsed käivad samas internaat­koolis mereäärses Deauville’is. Filmis on tegelaste nimed Jean-Louis Duroc ja Anne Gauthier.
Juhtub, et naine jääb Pariisi tagasi minnes rongist maha ja mees pakub talle oma autos küüti. Süttib säde. Vestlus ja meenutused – see kõik tekitab ootuse, et kohtumine ei jää viimaseks.