“Kord küsisid mu naabrid, kas nende laps segab mind. Muidugi mitte. Elu hääled ei sega kedagi (küll aga vali ja vale muusika). Kui ma kirjutan, siis ma ei märkagi, kus ma olen. Pole vahet, kas öö või päev, kas luule või proosa. Idee tuleb koos vormiga ja siis tuleb ta tempokalt teostada, muidu läheb ta minema.”

Kõik on seotud


Oma elust ja lapsepõlvest rääkivat raamatut “Olla üheksavägine” kirjutades tajus Lehte, et ta suudab kirjutades minna reaalselt tagasi oma sünnihetke ja varajasse lapsepõlve.