KOGEMUSED | Kumma koju kolida? Kas soetada uus ja ühine või jätkada eraldi elades külalisabielu?
Kristina (48) kolme abielu kogemustest saaks eneseabiõpiku neile, kel kokkukolimine käsil.
Esimest korda abielludes oli noorel naisel kange kihk mehele minna. Jätta maha kõigi mugavustega vanematekodu, kolmetoaline korter, ning kolida mehe juurde. Suvilast majaks ehitatud elamus puudusid korralik soojustus ja soe vesi, vannitoast rääkimata. „Kemps asus koridoris välisukse kõrval. Pakasega kartsin jäätunud prill-lauale toetuda!” võdistab naine õlgu. „Kasvuhoonetingimustes kasvanud ainsale lapsele, nagu ma olin, mõjus see ehmatavalt. Aga soov kellegagi koos elada oli suurem. Kui vähenõudlik võib inimene olla 20aastaselt!”
Pesu käidi pesemas Kristina vanemate juures ja hügieenitoiminguid tehti kööginurgas, mida kasutas ka kõrvaltoas elav 80aastane äi. Kui Kristina vanemad surid, jäi lapsepõlvekodu tühjaks. Kuid mees ei põlenud vaimustusest kodu vahetada. Nii tuli Kristinal pikalt tühjana seisva korteri kulusid kanda – välja üürida ka ei saanud, sest kus nad muidu oleksid ennast ja pesu pesemas käinud?