Naised naiste kallal

Lähisuhtevägivallast räägitakse avalikult üha rohkem ja julgemini. Üllatuslikult hoiavad naised pigem vaka all, et vaimselt terroriseerivad neid ka suguõed.

Psühholoog Meredith Fuller kirjutab oma raamatus “Õelad tüdrukud. Kuidas kaitsta end pahatahtlike naiste eest” ebameeldivatest lugudest, mida on 30 aasta jooksul kuulnud oma naisklientidelt. Naised pihivad psühholoogile, kuidas suguõed neid kiusavad, kuid harva räägivad nad vaenamisest oma sõpradele või kolleegidele, veel vähem päris avalikult. Teiste naiste põhjustatud terror oleks justkui tabuteema.

“Kiusamine tähendab seda, kui keegi korduvalt ja tahtlikult kasutab sõnu või tegusid mõne isiku või rühma suhtes, et tekitada kannatusi ja riivata teiste heaolutunnet,” annab Fuller lühidefinitsiooni.

Kõik teame muinasjutte, kus võõrasema või võõrasõed kadedusest peategelast kiusavad. Ilmselt puutub enamik naisi vähemalt kord elu jooksul kokku riiakate naiskolleegide või -ülemustega. Ent kiusamist tuleb üsna rohkesti ette ka väljaspool tööaega ja pahatihti on sel juhul mängus mehed.

Kolm kuud telefoniterrorit

Mari (32) kohtus ülikooliajal ühel peol Kristoga. Sellele poisile kaotas ta oma süütuse. Ent aja kulgedes hakkas noormees otsima põhjuseid, miks Mariga mitte kohtuda – kinnitades samal ajal, et kõik on korras.

Ühel hetkel hakkas Mari saama salastatud numbrilt kõnesid: mitu nädalat oli teisel pool vaikus, see­järel algasid ohked. Hingeldavad kõned jätkusid nii päeval kui ka öösel. Pärast kolme kuud telefoniterrorit tulid tundmatul ka esimesed sõnad üle huulte. Naishääl teatas: jäta mu mees rahule, mis sa kiusad teda. Järgnesid kõned täis lakkamatut sõimu. Mari taipas, et Kristo oli vahepeal tutvunud kellegi teisega ja hakkas meest vältima. Kuid uus neiu valis lakkamatult Mari numbrit, häirides tõsiselt tema elu.