MEENUTUSED | Eesti pidu nõukogude ajal ehk 100 aastat pärast esimest laulupidu: see laulmine käis läbi nutu!
On 28. juuni keskpäev 1969, 100 aastat pärast Eesti esimest laulupidu. Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoori liige saab üldlaulupeo peakomisjoni esimehelt Arnold Greenilt Tartus päikesekiirtega süüdatud laulupeotõrviku.
„Kõlab käsklus, orkester hakkab mürtsuma ja tulekandja number 1, Tallinna Polütehnilise Instituudi dotsent Enno Soonurm astub mehise pika sammu. Tema kõrval on kaunitarid, tema taga astuvad kolm kindlameelset tulekandjat, numbrid 2, 3 ja 4. Siis tulevad embleem, lipud, üldlaulupeo üldjuhid ning peakomisjoni liikmed ja – kolmkümmend tuhat lauljat. Ees aga ootavad kümned tuhanded inimesed, võib-olla sada tuhat, võib-olla kakssada või kolmsada tuhat. Vähemalt silmi on nii palju. Aga kõrval jookseb, väike raadiosaatja rinnal, rongkäigu komandant Fred Raudberg ning käsutab: „Samm lühemaks, samm lühemaks!” Tulekandjad lähevad üle ratsarügemendi hobuse tippivale paraadsammule. See on enneolematult kaunis vaatepilt.”
Nii kirjeldab Heino Ahven kogumikus „Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoor 50” juubelilaulupeo rongkäigu algust Tallinnas Võidu väljakul. Teaduste Akadeemia Meeskoor ehk TAM sai tulekandmise õiguse võistulaulmise tulemusena.
