Kui kõik tema sõbrannad juba nautisid armurõõme, ootas Maria oma ellu armastust. Midagi erilist. Ta ootas kedagi, kes paneks tal liblikad kõhus lendama, kes ta päevad naeru ja hoolitsusega täidaks.

Maria ei olnud kodus konutaja. Ta käis küll väljas ja oli tutvumisele avatud, kuid sobilikku kandidaati tema käikudelt silma ei jäänud.

Siis pidas sõbranna Krista oma 25. sünnipäeva, kuhu ta kutsus ka Maria. Pidu pidi tulema suursugune. Ikkagi juubel, rõhutas Krista Mariale, ja ütles, et sõbranna peab tulema.
Maria ei tundnud end tol päeval üldse hästi ning tahtis pigem kodus telekast lemmiksaateid vaadata. Kuid tema südametunnistus ei lubanud heale sõbrannale ära öelda. Niisiis otsustas Maria minna peole ja end tolleks õhtuks n-ö ilusaks teha.

Kui Maria kohale jõudis, oli pidu juba üsna hoos. Noored õnnitlesid Kristat. Joodi kallist vahuveini ja rohkelt veini. Peolaud oli vapustav, kuna Krista ise töötas kokana.
Kui laua taga oli piisavalt ühiselt söödud ja joodud, algasid erinevad mängud, mida Krista oli sünnipäevapeo jaoks planeerinud.

Edasi lugemiseks: