Uuest pühast kirjutati kohe ka Eesti Naises ja juba 1923. aastal tähistati emadepäeva üle maa.

„Emadepäev tahab olla see päev, mis aastal meile kord meelde tuletab, et ka emale peame hõiskama, emaarmastust austama ja temale mitte tänuavaldusi unustama,“ manitses Eesti Naine 1925. aasta mais. „Pääle lõunat kogume kokku koolimajade ja organisatsioonide juure, sääl on emadepäeva pidulik koosolek. Sääl tunnustame ema tööd, sääl tunnustame ta armastust, sääl äratame ja avaldame tundeid, mis unustusse ja araks kipuvad jääma…“

Emadepäeva riiklik tähistamine jätkus meil 1940. aastani, katkes siis ja sai uuesti hoo sisse 1988. aastal. Ent postkaarte kinkisid Eesti lapsed oma emadele ka vahepealsel ajal – sellest annab Heldur Leinola kogu kinnitust. „Eks osalt kasutati neid kaarte, mida trükiti naistepäevaks,“ näitab ta.
Temagi noppis lapsena emadepäevaks lilli, aga kaarti saatnud ei ole. Ema elab Heldurile lihtsalt nii lähedal, et poeg saab talle silmast-silma õnne soovida!

* * *
Heldur kogub Eestis välja antud piltpostkaarte aastatest 1945–1970.
Tema kollektsioonis on üle 2500 postkaardi.

A. Vender ja O. Soans, 1950ndad.
M. Fuks, 1963.
U. Külv, 1966.
T. Kulles, 1963.
M. Fuks, 1961.

L. Habicht, 1969.

I.Sampu-Raudsepp, 1969
I.Sampu-Raudsepp, 1969