Delikatessina kandikul kätte

Iisraeli tasub minna mõningaste eelteadmistega, et kuulsatest kohtadest täit pilti saada. Samuti on hea teada, et soovima peab targalt, sest pühal maal võivad soovid tõesti täide minna.

Ühel hommikul arvutit avades leidsin info juba tuttavaks saanud reisifirmalt, kes andis teada, et sõiduks Iisraeli koos giid Arne Hiobiga on kaks vaba kohta. Öeldakse, et iga tehtud töö aitab müüa järgmist. Olles käinud teoloogiaprofessor Arne Hiobiga juba reisil Jordaanias, ei raisanud ma minutitki, vaid lõin kohad lukku teadmisega, et abikaasa ei lükka mingil juhul tagasi kandikul kätte ulatatud delikatessreisi.

Lendasime Tallinnast Riiga ja sealt edasi Tel Avivi, kus ootas kõigi mugavustega buss, mis viis 37 eestlast esimesse peatuspunkti Petlemmas. Sama bussiga sõitsime risti-põiki läbi maa ning ööbisime kolmes kohas, peale Petlemma veel Naatsaretis ja Jeruusalemmas. Meil, teadmishimulistel reisisellidel, polnud muud muret kui olla õigel ajal oma sõiduvahendis, et liikuda üha uute elamuste poole.

Hinnad ja ilm nagu meil

Reisi hinnaks, mille sees olid juba hommiku- ja õhtusöögid hotellis ning vaatamisväärsuste külastus, kujunes umbes 1350 eurot. Seekleid soovitati kaasa vahetada suveniiride ja jäätise-toormahla ostuks 100 euro piires, aga tegelikult oleks hakkama saanud ka dollarite ja eurodega, sest hinnad olid pea kõikjal märgitud kolmes vääringus. Euro oli USA dollariga võrdne, seeklid tuli jagada neljaga, et saada kätte hind eurodes.