Jaan Pehk: vahel mõtlen, et ehk tuleks kunagi hoopis palgatööle minna

Olen öösel tavaliselt rohkem üleval kui päeval. Põõnan hommikuti kaua, täna ärkasin näiteks üksteist... Kui juhtub, et kodus on mune, siis praen kolm muna ja söön mõne võileiva ja joon teed. Kohvi ma suurt ei joo. Ja kui hommikusöök on söödud, lähen uuesti magama.

Jah. Elu on mul nii säätud, et kui konkreetseid plaane pole, siis kuskile minema ei pea. Kiiret kuskile ei ole, elan vabakutselise elu.

Lähen õue, toon kuuri alt puid, kütan ahju ära. Siis ronin keldrisse, panen katlale ka tule alla, et oleks hubane. Ise ma külma ei karda, aga kui keegi külla tuleb, siis võiks olla normaalne temperatuur.

Teen arvuti lahti, uurin, mis maailmas toimub. Pikutan, läpakas kõhu peal...

Praegu elan ma kolmes kohas. Türi on mu päriskodu. Seal olen kasvanud ja koolis käinud. Türil meeldib mulle kodus olla. Mul ei ole nii, et tekib rahutus, et kibeleks kuskile minna või tahaks kedagi näha. Küll neid inimesi näeb kah. Kodus on hea. Kodus meeldib mul vannis vedelda – lähen ja olen soojas vees nagu loode.