Viis põhjust, miks hoolitseda enda D-vitamiini varude eest
Suvi oli erakordselt pikk ja päikeserohke ning meelitas inimesi õue. Tõenäoliselt on kõigil korralikud D-vitamiini varud, mis aga saavad kiiresti otsa ning järjest lühenevad päevad muudavad D-vitamiini taasvarumise parajaks väljakutseks. Miks on D-vitamiini kogumine keeruline ja miks on vitamiini inimese organismile hädasti vaja?
D-vitamiini puhul ainult mitmekülgsele tervislikule toitumisele lootma jääda ei saa
Kahjuks näeme mitmete uuringute põhjal, et suurema osa inimesi kannatab D-vitamiini vaeguse käes. Vitamiinipuudus on eriti levinud eestlaste seas. Miks? Vitamiini peamine allikas on päike ja meie laiuskraadidel, eriti külma ja pimeda saabumise järel, ei ole meil kuigi palju aega ega võimalust päikese käes viibida.
“Inimese organism sünteesib D-vitamiini ise, kuid selleks on tarvis päikese ultraviolettkiirgust,” selgitab Südameapteegi proviisor Mariana Džaniašvili. Proviisori sõnul on päikesekiirguse kõrval olulisteks D-vitamiini allikateks kalatooted – näiteks forell, angerjas, lõhe, makrell ja heeringas, kalaõli ja piimatooted. Metsast korjatud päikest saanud seened on samuti head D-vitamiini allikad, lisaks munakollane, tofu ja pärm. “Hea tervise alus on tervislik ja tasakaalustatud toit, kuid külmal ja eriti pimedal ajal tuleb kindlasti vitamiini toidulisandina juurde võtta. Näiteks võib kahaneda vähese päikese korral ka kala D-vitamiini sisaldus,” selgitab Džaniašvili.
D-vitamiini piisavate varude eest tuleb kindlasti hoolt kanda, kuna selle vaegus võib põhjustada olulisi terviseriske. Me vajame D-vitamiini depressiooni, väsimuse, lihaste nõrkuse, luude pehmenemise ja isegi südamehaiguste või vähi riski ennetamiseks. Kliinilised uuringud näitavad, et piisav D-vitamiini kogus vähendab suhkruhaiguse ja ateroskleroosi esinemisriski ning parandab immuunsüsteemi võimet võidelda infektsioonide vastu.
• D-vitamiin hoolitseb tugevate luude ja hammaste eest
D-vitamiin aitab reguleerida kaltsiumi ja fosfori ainevahetust ning hoolitseb tugevate luude ja hammaste eest. “Luudele ja hammastele oluline kaltsium ei imendu korralikult siis kui organism kannatab D-vitamiini vaeguse käes,” ütleb Džaniašvili ja lisab, et vitamiini puudus võib hullemal korral tekitada ka luudehõrenemist ehk osteoporoosi. “Osteoporoosi tekkimisest annab eelkõige märku luuvalu, eriti selgroo piirkonnas. D-vitamiini roll skeleti ainevahetuses mõjutab ka treeningvõimekust ning aitab vältida lihaste nõrkust,” selgitab Džaniašvili.
D-vitamiini vaegus võib väikelastel põhjustada rahhiiti, kuna laste luustik on siis veel suhteliselt kaltsiumivaene. Koos sellega kaasneb lihaste toonuse langus. Proviisori sõnul peavad lapsed teisest elunädalast kuni teise eluaasta lõpuni võtma D-vitamiini aastaringselt.
• Kaitseb südame tervist
D-vitamiin aitab alandada vererõhku ja reguleerida veresoonte ja südame lihaseid mõjutavaid hormoone. “Kõrgema D-vitamiini tasemega inimestel on väiksem südamehaiguste oht. Jälle D-vitamiini vaeguse käes kannatajatel on suurem risk sattuda insuldi või südameinfarkti ohvriks,” hoiatab proviisor.
• Vähendab vähitekke riski
Mitmed teadlased usuvad, et D-vitamiin aitab reguleerida geene viisil, mis kaitseb tervislikke rakke ja takistab vähktõve kasvu. Südameapteegi proviisori Mariana Džaniašvili sõnul võib D-vitamiin oluliselt vähendada rinna-, jämesoole-, eesnäärme- ja munasarjavähi riski. "D- vitamiini lisamanustamisel väheneb oluliselt risk kasvajate tekkeks ning sellel on positiivne mõju haiguse prognoosile, isegi kui kasvaja on juba diagnoositud,” ütleb Džaniašvili.
• Parandab tuju
Tihti seostatakse D-vitamiini madalat taset depressiooniga. Mariana Džaniažvili sõnul toetab D-vitamiin serotoniini ehk “õnne hormooni” tootmist ning aitab eriti pimedal ajal esineda võivad tujulanguseid, niinimetatud sügis- ja talvedepressiooni ära hoida.
• Aitab ülekilode vastu
Külmade ja pimedate ilmade korral kipume vähem liikuma, veedame rohkem aega siseruumides ja näeme vähem päikesevalgust. Väiksem hulk päikesevalgust põhjustab D-vitamiini tootmise langust, mis võib olla üks neist teguritest, miks pahatihti naised temperatuuride langemise järel kaalust juurde võtavad. “Madal D-vitamiini tase võib põhjustada leptiinide ehk söögiisu reguleeriva hormooni langust. Juhul kui see juhtub, ei pruugi aju anda kehale söömise lõpetamiseks õigel ajal märku,” ütleb Džaniašvili ja lisab, et ülekaaluliste puhul on rasvumise risk veelgi suurem, kuna suurenenud nahaalune rasvkude takistab D-vitamiini imendumist nahast vereringesse.
D-vitamiin on üks inimesele ohutumaid aineid
Päevitamisel pole võimalik D-vitamiini üledoosi saada, sest organism reguleerib D-vitamiini tootmist vastavalt vajadusele. "Suve keskpäeval riiete ja päevituskreemita, katmata näo ja käsivartega päikese käes olles sünteesitakse 20 minuti jooksul nahas 800–1000 rahvusvahelist toimeühikut (IU) D-vitamiini, millest piisab täiskasvanud inimese päevase D-vitamiinivajaduse katmiseks (1000 IU)."
“D-vitamiini poolväärtusaeg on 30 päeva. See tähendab, et 30 päeva peale viimast päevitamist on organismis alles pool kogutud D-vitamiinist,” selgitab proviisor ja lisab, et rasvkoes on kuu jagu reserve, mispärast kaks kuud pärast viimast päevitamist tuleb endale kindlasti leida uus D-vitamiini allikas.
Südameapteegi proviisor soovitab õlilahusega tilku või kapsleid, kuid palub jälgida, palju on ühes tilgas või kapslis D-vitamiini toimeühikut (IU). “Kuna D-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin, on parim seda võtta just rasva sisaldavate toiduainetega. Manustada tasuks pigem pärastlõunal, sest vitamiin võib segada õhtust uinumist.”
Meie kõigi organism vajab piisavas koguses D-vitamiini ning on oluline, et päikesevitamiini tarbitaks profülaktilises annuses (25 – 30 µg) septembrist maikuuni, kuid eriti võiksid vitamiinile tähelepanu pöörata vanemas eas inimesed. “Vananedes ei suuda nahk enam piisavalt tõhusalt D-vitamiini toota ning sageli on vanemad inimesed ka vähem õues valguse käes,” ütleb Džaniažvili. Südameapteegi proviisori sõnul peaksid lisaks vanemaealistele D-vitamiinile tavalisest suuremat rõhku pöörama ka lapsed, rasedad ja imetavad emad kui ka need, kes on tumedamanahalised, ülekaalus, või ei söö kuigi palju kala ja piimatooteid. Samuti need, kellel esinevad seedetrakti haigused (imendumishäired). Tasub teada, et D-vitamiini imendumist takistavad oluliselt ka liigne alkohol ja suitsetamine.
Mariana Džaniašvili sõnul on D-vitamiin üks inimesele ohutumaid aineid ning mürgistusjuhtumeid esineb väga harva. D-vitamiini üledoosiks loetakse 40 000 IU ehk 1000 µg D-vitamiini päevas. Mitmetes tervishoiuasutustes saab määrata täpset D-vitamiini taset veres, et hajutada kahtlusi üleannustamise suhtes või saada teavet D-vitamiini täiendavast individuaalse annuse vajadusest.
