Kas kartuli aeg on läbi? Eestis on põlde kümme korda vähem kui hiilgeaegadel
Mees läheb sööklasse ja tellib prae. Kokatädi küsib: „Millise kartuliga?“ „Ah-soo, et saab valida?“ rõõmustab mees. „Pange siis „Andot“! Koduse kõlaga „Ando“ on üks tuhandetest kartulisortidest. Ilusa eesti nimega on neid teisigi: „Piret“, „Reet“, „Sulev“, „Olev“, „Maret“ või kartuliklassika – „Jõgeva kollane“.
Pärast teist maailmasõda oli kartul meie põhitoidus ja vahetuskaup. Paljud pered, kes Siberisse küüditati, jäid ellu tänu sellele, et jõudsid seal kartuli maha panna. Sest kartul punnitab vitamiinidest. Värskes kartulis on kõvasti kaaliumi ja C-vitamiini, B-vitamiin, magneesiumi, foolhapet ja rauda. Rahvusvahelised terviseajakirjad nagu Men’s Health on üllitanud artikleid inimestest, kes ainult kartulit süües kaalu kaotavad ja terveks jäävad. Üks tüse austraallane, Andrew Flinders Taylor, toitus terve aasta kartulitest – ning kukutas kaalu 151 kilolt 98 peale. Eesti sotsiaalmeediaski tegi ilma lugu, kuidas kolme päevaga kõhurasva vähendada – dieet koosnes keedetud kartulist ja jogurtist.
Kartulisortidel on neli põhilist kvaliteeditüüpi: A, B, C ja D. Need annavad nõu, millist kartulit on kõige parem praadida, millist keeta või küpsetada.A on salatikartul – ei kee katki ja on tänkjas.B on keedukartul – valdavalt ei kee katki, on veidi jahune.C on jahune keedukartul – keeb katki ja on jahune.D on pudrukartul – keeb katki ja on väga jahune.
