Nooblid rannikud, imelised promenaadid

Normandia rannik on vaat et nooblimgi kui Côte d’Azur. Miks, see sai selgeks paari päevaga. Alustame ringsõitu Étretat’st, mis on oma valgete kaljudega üks Normandia peamisi vaatamisväärsusi. Üllatus on suur, kui eeldatud tuulise-vihmase pangapealse asemel võtab meid vastu pea vahemerelise õhustikuga puhkajaist tulvil tilluke kuurortlinnake.

Alustame ringsõitu Étretat’st, mis on oma valgete kaljudega üks Normandia peamisi vaatamisväärsusi. Üllatus on suur, kui eeldatud tuulise-vihmase pangapealse asemel võtab meid vastu pea vahemerelise õhustikuga puhkajaist tulvil tilluke kuurortlinnake.

Lauspäikest ei paku Normandia paraku alati. Talvel on suvituspiirkond välja surnud ja paljud hotellid-restoranid suletud. Étretat on endine kaluriküla, kus kalapüük ammugi turismi vastu välja vahetatud.

Väikest abajat, mida piiravad kahelt poolt valged kaljuseinad – siit ka nimi Alabasterrannik (Côte d’Albâtre) –, ääristab kohvikutega palistatud rannapromenaad. Rannaliiva asendavad tugevas tõusus-mõõnas ümaraks lihvitud kivikesed. Ida pool lõpeb kaljusein avausega, mis kannab nime Porte d’Amont ja selle kohal troonib maaliline kabelike. Lääne suunas vaadates jääb mulje, nagu kastaks kaljust joonistunud elevant oma lonti vette.