Eelarvamuste kiuste

“Ükski naine ei tohiks jätta oma unistusi teostamata kartuses, et ei saa hakkama,” usub Tartu Ülikooli farmaatsiadotsent Karin Kogermann (37).

Millega te maineka stipendiumi ära teenisite?

Minu töö on antimikroobsete haavakatete väljatöötamine. Lühidalt: uurime oma projektis, kuidas panna elusad bakterid haava­kattesse, et nad toodaksid antimikroobset ainet, mis võitleb haava­infektsiooni vastu. Keerukaks teeb asja see, et bakterid peavad jääma ka haava­katetes ellu ja funktsionaalseks.

Uurime sedagi, kas inimese oma naharakud tahavad haavakatte peale kasvama hakata, kuidas nad kinnituvad, kas haavale pandud katted on ohutud ja aitavad taastada haavas normaalse keskkonna – haavakattematerjalid ei tohiks inimese naharakkude kasvamist takistada.

Kuidas teist farmaatsiadoktor sai?

Kunagi oli mul unistus saada nahaarstiks. Ma ei saanud arstiteaduskonna tasuta õppesse sisse ja läksin Tartu Ülikooli proviisoriõppesse. Oleksin peagi võinud arstiõppesse üle minna, kuid mulle hakkas farmaatsia meeldima. Lõpetasin ülikooli cum laude ning professor Peep Veski tegi mulle ettepaneku astuda doktorantuuri. Nii õppisin neli aastat Helsingi Ülikooli farmatseutilise tehnoloogia osakonnas. Järeldoktorantuuri teostasin biotehnoloogia valdkonnas Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudis professor Tanel Tensoni laboris.