Hammaste tervist mõjutab jää närimine suuresti kahel viisil. “See võib põhjustada hammastest kildude eemaldumist või ka hammaste murdumist,” tõdes dr Kiige. Teise negatiivse poolena tõi arst välja jää kahjulikkuse igemetele. “Jääkuubikud võivad olla terava servaga, mistõttu võivad nad ka igemeid vigastada,” lisas dr Kiige, rõhutades, et eriti ettevaatlikud peaksid olema tundlike hammastega inimesed, kuna külm võib tundlikkust süvendada. “Tundlikkuse aisting tekib sellest, et hambanärvid puutuvad kokku ärritajaga ning külm on ärritaja, mis mõjub närvidele šokina. Arst soovitab jääkuubikute närimise asemel lasta jääl suus sulada: “Kui tõesti on suur soov midagi jahedat närida, võiks asendada jääkuubikud külmkapis hoitud õunaviilude või porganditega.”

Jäätise puhul mõjutab hammaste tervist lisaks külmafaktorile ka suhkur, mis hambaid lagundab. “Suhkur annab hoogsalt jõudu hambaauke tekitavate bakterite elutegevusele. Bakterite kogumiskohad võivad muutuda nähtavaks tumedate plekkidena, mida keegi oma ilusale naeratusele ei soovi,” ütles dr Kiige. Pärast jäätise (või ka muu maiuse) söömist soovitab ta suud kindlasti loputada puhta veega – nii saab vähemalt osa toidujääkidest minema uhutud. Kindlasti ei soovita ta pärast jäätise söömist hammaste jõulist pesemist, mis omakorda võib tekitada tundlikkust.

Hambaarst lükkab ümber ka jäätisega seotud müüdi, et jäätis on kasulik eine tänu oma kaltsiumisisaldusele. “Inimese kaltsiumivajadus sõltub küll east, kuid vanuses 19-50 võiks see olla kuni 1000 mg päevas. 50 grammi jäätist sisaldab ligi 50 mg kaltsiumit, aga näiteks väike tops maitsestamata jogurtit üle 300 mg.” Samas rõhutas dr Kiige, et liialt stressi ei tasuks suvise maiuspala pärast minna, vaid jälgima peaks ikkagi koguseid.

Allikas: Optimist Public

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid