Naiskodukaitse juht Airi Tooming lükkab ümber levinud arvamuse, et organisatsiooni liikmed peavad tingimata osalema sõjalistel õppustel ja tegema füüsilised katsed nagu politseikoolis või sõjaväes. “Sugugi mitte! Pealegi on meil ainult vanuse alampiir, 16 aastat, ülemist ei ole. Meie vanim liige on 104aastane. Ta ei ole küll ses mõttes aktiivne liige, et käiks retkedel, aga see näitab, et vanus ei ole takistus.”

Nii et Naiskodukaitse sobib hästi ka veendunud patsifistidele, kes ei taha relva kätte võtta ja soovivad vaid ühes kindlas valdkonnas ühiskonda panustada. Liikmete seas on 60–70aastaseid naisi, kes täidavad just neile meelepäraseid ja jõukohaseid ülesandeid.

Näiteks saab selgeks, kuidas muudeski elulistes kriisioludes toime tulla: “Kuidas metsas mitte ära eksida ja öö vastu pidada. Kuidas käituda tulekahju korral, kuidas pakkuda esmaabi.” Mida rohkem on Eestis koolitatud inimesi, seda paremini osatakse ennast, oma peret või naabrit aidata.

Anneli Reino teadis tänu oma Kaitseliitu kuuluvale abikaasale ka varem sellest palju, võttis otsustamine siiski natuke aega. “Kui ma kunagi ammu küsisin mehelt, miks tema Kaitseliitu astus, siis vastas ta, et see lihtsalt tundus õige. Just nii vastaks ka mina."