Pealinlasest saarlaseks saanud Margit Kõrvits: Saaremaa võiks lähitulevikus olla kile- ja plastivaba saar
Põlisest pealinlannast tõsiusku saarlaseks saanud Margit Kõrvits (51) veab iga päev nii Saaremaa turismiarendust kui ka oma tillukest Kure kohvikut. Kella 6 ja 7 vahele jääb äratus, hommikused toimetused ja kange espresso 1945. aastast pärinevast Itaalia kohviaparaadist. Ilusa ilmaga istub Margit, tass käes, terrassile ja vaatab, kas muru on juba niitmiskõrguseks kasvanud. Ta korjab aianurgast kimbu sõnajalgu kohvikusse vaasi panemiseks. On väga oluline, millisest tassist kohvi juua – kindlasti ilusast!
Kell 8 käivitub punase Land Roveri mootor ja pöörab nina Kandla külast Kihelkonna-Kuressaare maanteele.
Värskelt pestud linalakk-juustega ja valges talupojapluusis roolijast kiirgab õndsat rahulolu – päike paistab, tee on sirge, teeservad põllulilli täis. Ja ei ühtki autot linnapiiri tähistava märgi ees.“Tallinnas kulutavad inimesed oma ilusat hommikut liiklusummikutes istudes. Ei tahaks enam sinna tagasi. Kord kuus näitustele, muuseumi, sellest piisab. On juba oldud, tehtud ja nähtud,” vuristab ta energiliselt ja lisab siis pisut vaiksemalt: “Tallinn unustab sind ruttu ära ka...”Kuidas Margiti päev edasi kulgeb ning mida ta mõtleb ja räägib?
