Paks, kõõrsilmne, arg, saamatu. Noorusaja suured mured: miks ma ometi selline olen?

Ilmselt on paljud meist nooruses midagi väga häbenenud. Midagi, mis nüüd, täiskasvanuna pole enam mureks. Kui väike Alice Käsper lasteaeda läks, ei erinenud ta teistest lastest veel millegi poolest. Ent esimesest klassist alates hakkas ta kehakaal pidurdamatult tõusma. “Nägin teiste laste kõrval välja nagu Kalevi Linda oma 134 cm kasvuga, kuid sealt edasi kasvasin pigem laiusesse.ˮ

Ajakirjanik Kristi Kool (42) sündis siia ilma suhteliselt tugeva kõõrsilmsusega ja kahe-kolmeaastasena sai endale prillid. Esimest kommentaari oma silmade kohta mäletabki sõimerühmast.

Karikaturist, koomiksite looja ja luuletaja Alar Pikkorainen (50) oli väiksena nii arg kui ka tundlik: “Kooli minnes nägin esmakordselt käratsevat rahvahulka. Arvan, et käisin päris mitu aastat mööda seinaääri."

Teleprodutsent Jarmo Seljamaa oli kooliajal pallimängudes väga koba, mistõttu valiti teda meeskonda alati viimasena. Samuti kartis poiss paaniliselt kitsehüppeid, poomiharjutusi ja muid akrobaatilisi trikke: “Mul tekkis kompleks, et ma nagunii ei saa millegagi hakkama."