Ärevuse lõksus

Ärevus on kiire ja muutuva elu paratamatu osa. Mõneti on see ka hea, andes märku, et vabanemist nõudvad teadvustamata asjad on pinnale tõusmas. Nüüd saab alustada nende läbitöötamist.

Ärevusest saab ärevushäire siis, kui see hakkab igapäevaelu häirima. Ärevust esineb kolmandikul abiotsijaist. Selle all kannatajad jagunevad omakorda kaheks. Ühel kolmandikul on ärevus seotud mingi vahejuhtumi või läbielatud traumaatilise sündmusega. Ülejäänud kaks kolmandikku ei tea ise ka päris täpselt, mis nende elus parasjagu toimub.

Ärevuse tunnused

Veera (54): “Olen suurema osa ajast üksi, lapsed on täiskasvanud, elukaaslane käib kaugemal tööl ning tuleb koju vaid nädalavahetuseti. Tunnen pidevat rahutust, värin on sees ja süda klopib. Ehmun pisiasjade peale, ärritun kergesti, mingi tükk või klimp on kurgus, see sunnib pidevalt neelatama ja ajab iiveldama. Muretsen palju, kuigi tean, et pole põhjust...”

Anu (34): “Mul on neljaliikmeline pere, kuhu kuuluvad peale minu abikaasa ja kaks lasteaiaealist last. Olen pidevalt pinges, nii vaimselt kui ka kehaliselt. Vahel läheb füüsiline pinge nii suureks, et lihased muutuvad valusaks. Ühegi asja puhul ei suuda olla järjepidev ega keskenduda. Higistan üsna palju ning aeg-ajalt tekivad kuumahood, suu kuivab ja tahan palju juua. Kuigi olen peaaegu kõigega hakkama saanud, tunnen end ometi ebakindlalt. Kardan kohutavalt kriitikat.”

Nii Veera kui ka Anu kirjeldatud seisundid on ärevuse korral tüüpilised. Nad tulevad igapäevaeluga toime, kuid see, mis teiste jaoks tavaline, on neile katsumus.