Kadri lugu: kõik hoiatasid, et ära loo suhet selle lootusetu elumehega
Mitte sellepärast, et Kadri nii vana mehe võttis, vaid ilmselt tajusid kõik sel hetkel neid võrreldes, et Kadril olnuks lausa võimatu leida sobimatumat meest.
Väikses linnas ikka teatakse üksteise lugusid. Vähemalt enam-vähem neid, mis samas linnas on juhtunud.
Palju suhteid ja niisama naisi
Rauno ei olnud iseloomult üldse halb mees – ta oli kena, heasüdamlik ja väga seltskondlik. Aga kõik tema suhted olid olnud aasta või kahe aasta pikkused. Lisaks oli tema juures käinud veel Tallinnast päris palju naisi, kellega tal ilmselt püsivat suhet ei olnudki. Kuuldavasti oli tal ka ühe Tallinna naisega laps, kuigi Rauno ise väitis, et see ei ole tema laps. Seega oli Raunol tekkinud lootusetu elumehe kuulsus ning võib öelda, et kahekümnendates ja kolmekümnendates eluaastates vabade naiste vanemad lausa hoiatasid oma tütreid Rauno eest.
Kui seniste Rauno kaaslannade kohta saab öelda, et nad olid beibe tüüpi, siis koolis ja ülikoolis tublisti õppinud ja nüüd tubli ametnikuna tuntud Kadri oli pigem koduperenaise tüüpi. Ta oli haritud, vaikne ja tagasihoidlik ning meikis end ainult suuremateks pidudeks. Aga riides käis maitsekalt.
Võiks öelda, et Kadri ja Rauno olid vastandid.
Ela, aga ära last saa
Mida iga Kadri kolleeg omaette seal sünnipäeval mõtles, kes seda enam teab, aga üldiselt arvati, et Kadri tahtis oma ellu ühte seiklust, sest ta oli nii kaua üksi olnud. Ta oli ju nii korralik. Kadri jõudis ühele kolleegile muiates ka öelda, et ärge muretsega minu pärast, mu ema on end niigi juba minu ja Rauno suhtlemise pärast haigeks muretsenud.
Seda ema muret võis ilma Kadri ütlematagi arvata. Aga Kadri ja Rauno hakkasidki käima ja seejuures hakkas Kadri oma kolleegidega avatumalt suhtlema. Nii-öelda lobisema, mida ta varem polnud teinud. Ta rääkis ühele kolleegile isegi seda, et nii tema ema kui ka kooliaegne sõbranna olid rääkinud, et hea küll, ela selle Raunoga mingi aeg, aga ära jumala pärast lase endale last teha. Esialgu väga pahurema leppis siiski tasapisi Raunoga ja Kadri isa hakkas temaga lausa päris hästi läbi saama. Mõlemad olid ju head suhtlejad.
Kuigi väga paljud selle suhte pärast nii-öelda muretsesid või ka päriselt muretsesid, ei andnud suhe ise põhjust muretsemiseks. Natuke enam kui pool aastat nad kurameerisid, siis kolis Kadri elama Rauno juurde, kus oli käinud kümneid naisi. Ja Rauno minevik ei häirinud teda üldse. Vähemalt nii ta näitas välja.
Kartis küll mehe pärast
Rauno samas ei hõisanud kusagil, et ta on hullupööra armunud, ometi paistsid tal Kadriga olevat tõsised plaanid.
Kuigi Kadri oli iseseisev naine, eks oli temagi unistanud kellestki, kes tuleb ja jääb kauaks tema kõrvale ja kellele võib loota. Kui nad olid juba aasta koos elanud, tunnistas Kadri ühele kolleegile, et tema sees oli kogu aeg suur sisemine torm – Rauno oli talle äärmiselt sümpaatne, kuid ta polnud siiski kindel, kas ta on ikka see mees, kes tema kõrvale jääb. Võib-olla olid ka kõik need hoiatused mõjunud ja eks te teadis midagi ka ise Rauno senisest elust.
Aga Rauno justkui üritas tõestada, et nii Kadri kui ka kõik teised eksivad, kui nad tema peale ei looda. Kui Rauno mitu päeva järjest Tallinnas oma tööasju ajas, siis mõnigi sõbranna ikka uuris Kadri käest, kas ta ei muretse, et mees on äkki seal mõne naise juures. Kadri küsis naiivselt vastu, mida see muretsemine annaks. Temale vähemalt tundus ja ta uskus kindlasti, et Rauno ei varja tema eest midagi. Ta rääkis alati, kui ta Tallinnas sõpradega pubis käis ja mõnikord olid nad ka telefoni teel rääkinud nii, et pubi möll kostis Rauno telefoni.
Polnud väga rõõmus, aga polnud ka vastu
Ent siis tegi Kadri seda, mille eest teda veel enam hoiatati kui suhte eest. Kui igakuine kuupuhastus oli poolteist kuud hiljaks jäänud, ostis ta rasedustesti ning avastas enda üllatuseks, et on rase. Ta kartis Raunot selle uudisega endast välja viia, aga mees jäi suhteliselt rahulikuks, öeldes, et eks millalgi peab ju laps ikka tulema. Ei mingit suurt rõõmu, aga siiski nõusolek, mite viha või trots.
Raseduse ajal kippus Rauno küll palju pidutsema, aga Kadri oli otsustanud, et ei tee talle mingeid etteheiteid. Kadri tunnistas küll vahel, et tunneb siiski hirmu, et Raunost ei saa õiget isa. Mõned tõsised jutuajamised Raunol ka Kadril sel ajal olid Rauno joomiste ja õhtuste kodust äraolekute pärast. Aga Kadri oli võtnud põhimõtteks, et ta ei süüdista mees kunagi, vaid püüab teda mõista.
Kogu aeg arvestas Kadri siiski ka võimalusega, et ühel päeval Rauno kaob tema elust.
Lapse sünni üle oli Raunol väga hea meel. Ta lausa säras. Ja Kadri rääkis kõigile, et nad pole kunagi varem koos nii õnnelikud olnud.
Kui laps sai aastaseks, siis nad abiellusid ja keegi ei räägi enam Raunost kui elumehest, vaid kui imelisest mehest ja isast.
Lugu ilmus Nelli Teatajas
