Aga küll see Saaremaa meile meeldis! Ja me tahtsime Soome oravaratta-elust välja pääseda. Soomes oli mehel transpordifirma ja minul vanavarapood. Vahel tahaksin ka siin vanavaraga tegeleda – müüa on seda lihtne, aga osta ja hankida…” lööb Sari käega. Nagunii kuulub naise süda ja aeg töises mõttes juba ammu keraamikale: “Läksin viis aastat tagasi Kuressaare ametikooli ja sain kahe aastaga tunnistuse kätte.” Sari räägib, et algul kasutas ta loominguga tegelemiseks Kuressaare loomemaja ja savikoda lossihoovis. Kuid nüüd on seal uued rentnikud. Liiati on tal juba ammu ateljee oma kodus – Muratsis asuvas majas, mille nad Jukkaga
paariteistkümne aasta eest ostetud suvilat laiendades ehitasid. Keraamika kuumutamise ahigi on naisel juba aastaid.

Aga tagasi üheksakümnendaisse! Jukka: “Kui oled terve elu elanud kohas, kus näed, kuis rahvas läheb mööda ja tuled põlevad ümberringi, siis esialgu on siin harjumatu küll. Nii vaikne! Tuttavad imestasid, et kuidas te seal talvel elate. Aga kui olime siin pool aastat olnud, hakkasime pitsabaari rajama. J.R Pizza asub Kuressaares ja on senini vastu pidanud, kuigi masuaastail käisin äri toimimise nimel Soomes tööl. Nagu paljud eestlasedki.