Kuidas valmistada toite grillil ja barbecue -ahjus ning valida küttematerjali
Grillimine toimub kahel põhilisel küpsetusviisil: otsene ja kaudne.
Otsesel küpsetamisel pannakse roog otse kuumade süte kohale ja pööratakse küpsemise ajal ringi, et see valmiks ühtlaselt. Sellisel meetodil on parim küpsetada väiksemaid toidupalasid, mis valmivad kuni 25 minutit (näiteks ribitükid, lihalõigud, köögiviljad jms).
Kaudsel küpsetamisel tuleb grill katta kaanega, nii küpseb toit peegeldunud kuumuses ehk samamoodi nagu koduses praeahjus. See meetod sobib kõige paremini suurematele (linnu)lihatükkidele, mis nõuavad pikemat küpsetamisaega. Seega, grillidel on mõistlik küpsetada kuni 300-grammiseid portsjontükke, suurtemate palade ja tervete tükkide puhul tuleks kasutusele võtta barbecue-ahi.
Tänapäeval on kaubanduses saadaval ka juba suuremahulised torukujulised püstised suitsutusgrillid ning üha rohkem koguvad populaarsust keraamilised grillid. Sellistel grillidel saab ka suuremaid tükke väga edukalt küpsetada. Parim neist on keraamiline grill (Big Green Egg, Kamado jt),mis on küll tavalistest metallgrillidest mitu korda kallim, kestab aga aastaid, hoiab stabiilset temperatuuri, saab hakkama vähese söekogusega pikal küpsetamisel ning mille jaoks on saadaval palju lisavarustust (kiviplaat pitsa valmistamiseks jms).
Barbecue-ahju köetakse lehtpuudega, millest lepp on kõige populaarsem ja kättesaadavam. Jälgima peab seda, et puit oleks kuiv. Samuti on pikki tunde küpsetades mõistlik kasutada kooritud puitu. Nii jääb lõpptulemus ilusam ja põlemine toimub puhtamalt. Barbecue-ahjuga toitu valmistades peaks küpsetustemperatuur jääma 80–120 kraadi piiridesse, samuti tuleb ahjus hoida niiskust, lisades aeg-ajalt rasvapannile sooja vett. Nii valmistatud toit jääb mahlane ja suitsuse mekiga.
Küttematerjal
Puit. Parim küte on kuiv lehtpuu. Kõige enam kasutatakse Eestis lepapuud, ent väga hästi sobib ka kõikide luuviljaliste puit. Kui korralikult kuivanud põletusmaterjali parasjagu pole, on mõistlik kasutatav puit ära koorida, sest niiske koor annab kibedat maitset. Suvilate ja (maa)maja omanikel tasub alles hoida ka näiteks vaarikavarred ja kuivanud ürdid, mis samuti sobivad küttekoldesse lisamiseks.
Süsi. Grillimiseks on kauplustes saada kaks puusöeliiki: söetükid ja -brikett.
Söetükid on valmistatud lehtpuu puidust. Miinuseks võib olla see, et söe kvaliteet kõigub. Kindlasti olete täheldanud, et mõnikord leiate söekotist vaid peenikest puru, mis tegelikult pole enam kasutuskõlbulik. Süsi peaks olema korralike suuremate tükkidena, nii püsib küpsemisprotsess stabiilsema ja ühtlasema temperatuuriga. Otstarbekas oleks leida enda jaoks sobiv toode, mille kvaliteedis võite alati kindel olla.
Söebriketid on küll hinnalt kallimad kui tavaline grillsüsi, kuid sellepärast ei tasu neid siiski ostmata jätta. Briketi kasuks räägivad mitmed asjaolud. Esiteks põleb see mitu korda kauem (umbes 3-4 tundi) kui tavasüsi, teiseks annavad briketid ühtlasemat kuumust ja kolmandaks ei sütti need nii lihtsalt põlema, vaid hõõguvad.
Brikettide süütamiseks peate kindlasti soetama ka grillstarteri. See on jämedast traadist põhjaga ümar metalltoru, millel on külje peal nn õhuvõtuaugud. Küljel on ka käepide starteri mugavaks ja ohutuks kasutamiseks. Meie kauplustes pakutakse enim Weberi startereid, millega on mugav süüdata ka tavasütt. Starteri tööpõhimõte seisneb selles, et lasete söed või briketi metalltorus korralikult hõõguma ja alles siis kallate need grillile. Ilma süütestarterita on brikettide ühtlaselt põlema saamine väga keeruline.
Silja ja Arvi Pitelkov "GRILLIAABITS. GRILLIMISE JA BBQ PÕHITÕED"
