Madis Mark: suudan aktsepteerida ka elu, milles ma ei saagi kunagi romantilist armastust kogeda
24aastane Madis Mark on 15 aastat elanud alakeha halvatusega, kogenud raskeid väljakutseid, läbi käinud põhjaliku eneseleidmise tee ning tänu üksindusele õppinud austama nii iseennast kui ka teisi. Ta jagab oma kogemusi raamatus "Valu kingitus".
Üksindus
On arvatavasti tõsi, et puudega inimene pole kõige suurem naistemees. Ta võib saada kõigiga väga hästi läbi ja olla tüdrukute jaoks üks parimaid sõpru, aga kui palju leidub naisi, kes vaatavad teda teise pilguga? See on siiski inimlik, et otsitakse alateadlikult meest, kes on vitaalne ja võimeline kaitset pakkuma. Ja romantiline suhe märgatava puudega inimesega on kindlasti väljakutseks nii mõnegi inimese egole. Muidugi on alati erandeid ja ma olen veendunud, et see sõltub eelkõige inimese vaimsusest ja energiast, kuid kindlasti pole erivajadustega inimene mingi ihaldusobjekt, kelle järgi naised jookseksid.
Aga kes ütleb, et see on halb? Mis siis, kui me ei ole romantilises ja seksuaalses mõttes populaarsed? Kas see on üldse vajalik? Kunagi olin minagi pettunud, et ma ei olnud selline nagu teised. Uskusin, et ma pole piisav. Aga ühel hetkel ma taipasin, et ma ei tahagi pealiskaudset suhet tüdrukuga, kes on minuga koos valedel põhjustel. Kes sooviks upitada enda ego mind ära kasutades, või varjata oma sisemist ebakindlust ja leevendada hirmu üksinduse ees. Kui vaadata maailmas ringi, siis mida me näeme? Nii palju suhteid on loodud illusioonide põhjal ja põhjustavad inimestele igasuguseid kannatusi. Võib-olla tuntakse üksteise vastu alguses suurt kirge, kuid sageli muutub suhe teineteise ärakasutamiseks. Kardetakse üksindust ja klammerdutakse teise inimese külge, piirates tema vabadust. Tekivad igasugused ootused ja minnakse tülli, kui nendele ei vastata. Väga harva on maailmas näha tingimusteta armastust, mis aitab suhtes olla tõeliselt vaba ja õnnelik.
Ma mõistsin, et mul on isegi vedanud, et mul pole olnud palju kogemusi naistega, sest ma tean, et mind on ootamas väga eriline kaaslane, kes tuleb minu ellu täpselt õigel ajal ja õigel eesmärgil. Ja pealegi, mida ainulaadsem kogemus, seda erilisem see on. Olen näinud sageli eakaaslasi, kelle jaoks on romantilised kogemused üsna enesestmõistetavad. Nende suudlustes olen ma harva tõelist austust ja armastust näinud. Paljud inimesed rahuldavad kõigest oma füüsilisi vajadusi ega oska päriselt hinnata lähedasi hetki teise hingega. Samas ma olen täiesti kindel, et kui kunagi tuleb minu aeg, siis ma tunnen selle üle nii suurt tänulikkust, et mul hakkavad pisarad voolama. See on loomulik, kuna minu jaoks tähendab see midagi palju enamat. See oleks märk sellest, et ma olen muutnud oma saatust ja läbinud täieliku transformatsiooni.
Arvatavasti jookseksid paljud mälestused minu peast läbi ja ma oleks lihtsalt nii uhke oma sisemise lapse õnne üle. See sisemine poiss, kes kunagi tundis ennast väga üksinda ja õnnetuna, viiks täide oma unistuse, ja selle üle oleks mul muidugi ülimalt hea meel. Esimene suudlus sümboliseeriks minu elus suurt tervenemise momenti ja tean, et tunneksin veel suuremat tänulikkust selle üle, kust ma olen tulnud ja kuhu olen jõudnud. Usun, et tõeliselt väärtuslik suhe tekib meie ellu siis, kui oleme kõigepealt leidnud iseennast ja õppinud, mida tähendab enesearmastus. Kui me suudame olla õnnelikud sõltumata lähedastest inimestest ja muudest välitingimustest, siis me suudame maailmale pakkuda ka suuremat austust. Ja elu on kinkinud mulle ideaalse keha, et tunda ära sellist tingimusteta armastust. Tean, et inimesel, kes soovib ennast siduda inimesega, kes on ühiskonna kriteeriume arvestades teistest erinev, on süda õigel kohal. Ta ei hooli sellest, mida teised arvavad, ning suudab näha ilu igas inimeses.
Aja jooksul sain ma aru, et tüdrukud, kellega ma tahtsin koos olla, ei pakkunudki mulle sisimas suurt huvi. Ka mina ihaldasin kõigest kogemust, et saada endale kinnitust, et olen väärtuslik. Teistel eakaaslastel ju olid romantilised kogemused, seega ma soovisin neid samuti. Nooremas eas ma ei osanud veel üksindust nautida ja seega vajasin, et keegi minu elule tähenduse annaks. Aga iga kord, kui ma vaatasin pealiskaudsusest kaugemale, tundsin, et ma ei olnud tegelikult sellisest suhtest huvitatud. Nüüd, kui ma olen õnnelik ilma ühegi põhjuseta ja naudin täielikult iseenda seltskonda, ei tunne ma enam vajadust kellegagi suhtesse astuda. Muidugi on mul omad huvid ja unistused, kuid need ei kontrolli mind. Ma olen need vabaks lasknud ja usaldan elu, et juhtub see, mis juhtuma peab. Olen oma südame avanud, nüüd lihtsalt lasen elul voolata ja viia mind põnevate teekondadeni. Olen tänulik selle eest, mis mul on, ja loon imesid oma sisemise õnnega, mis toob mulle kindlasti igatpidi küllust juurde. Kunagi ma kartsin, et jään igavesti üksi. Nüüd ei tundu see minu jaoks enam nii suur probleem.
Olen leidnud oma tõelise kutsumuse ja tunnen isegi tänulikkust, et mul on võimalus iseendaga tegeleda. Minu missiooniks on saada kõndima, ületada oma hirmud ning inspireerida kogu maailma, ning sellest mulle piisab. Suhtesse astumine ei tohiks olla minu meelest eesmärk omaette. See on pigem väärtuslik boonuskogemus ja võib inimese arenguteel väga vajalikuks osutuda, aga see ei ole elu mõte. Minu jaoks on palju tähtsam tunda seda, et loon väärtust kogu maailma jaoks ning suudan panna naeratama nii palju inimesi kui võimalik. Tahan tervendada seda planeeti ja seda on mul teha nii suur au, et rõõmust mul puudu ei jää. Arvan, et inimesed, kes muudkui otsivad romantilist suhet ega suuda üksi olla, otsivad pigem iseennast. Kui inimene tunneb ennast sisimas terviklikuna, siis pole tal vaja midagi või kedagi, et õnnelik olla. Õnn on meie enese sees, ükskõik kus või kellega me oleme!
Imelised Naised
See on suur ime, mida üksindus ja elu austamine inimesega teha suudavad. Ma pole kogenud paljut, millest olen alati unistanud, kuid seda suuremat tänulikkust tunnen elu pakutava vastu. Imetlen naisi kogu hingest ning soovin neid lähemalt tundma õppida, kuid suudan olla õnnelik isegi nende peale mõeldes ja eemalt nähes. Kuna intiimsed suhted (ja kaua aega isegi sõbrannad) pole minule kunagi enesestmõistetavad olnud, on nad minu jaoks lausa jumalikud kuningannad! Mul pole nendega seoses ühtegi kinnisideed, vaid olen tänulik juba sellegi eest, et nad olemas on. Olen õppinud üksindust sellisel määral armastama, et suudan aktsepteerida elu, milles ma ei saagi kunagi romantilist armastust kogeda. Olen küll kindel, et on kõigest aja küsimus, millal see kogemus mu ellu saabub, kuid see on minu jaoks pigem suur boonus, sest ma austan praegust hetke ja leian ilu sellest, mis mul on olemas. Mõnel korral, kui olen elus romantilisele suhtele juba üsna lähedal olnud ning siiski pidanud sellest lahti laskma, on tekkinud minus mõte: „Kaua võib? Võiks juba ometi!,” kuid tegelikult olen peale neid kogemusi ennast veelgi õnnelikumana tundnud. Mulle meeldib, kuidas elu on mind vaikselt õrritanud ja unistuse käte vahelt ära napsanud. Näidanud mulle, mis ootab ees, kuid võimaldanud siiski kõigepealt mõne õppetunni selgeks teha. Ma arvan, et see on LAHE! See kogemus on väga eriline just sellepärast, et ma näen, milliseks inimeseks see mind vorbib.
See on õpetanud mind hindama iga pisidetaili: iga naeratust, silmsidet ja kallistust. Kõik, mis juhtub, on üllatav kingitus! Ja oi milline elamus saab see olema, kui ma ühel päeval oma armastust kohtan. Isegi selle ette kujutamine laeb mind niivõrd võimsa energiaga, et ma ei saa arugi, et see minu elus hetkel puudub. Minu sees on vaid tohutu põnevus ja ma naudin selle hetke ootamist: mida kättesaamatum, seda erilisem! Ja mul on hea meel selle üle, kui kaunis saab see ka Naise jaoks olema! Siit saan järeldada hea nipi: kui soovite oma kallimaga uskumatut armastust kogeda, siis tehke seda nii nagu teeksite seda elus esimest korda. Ja kui olete vallalised, siis hinnake iga kontakti mehe või naisega kui imelist ja ainulaadset kingitust.
Aitäh, üksindus!
Olen tänulik üksinduse ja teistest erinemise eest, kuna see on teinud minust huvitava inimese. Massist eraldumine õpetas mind nägema maailma laiemalt, pani esitama küsimusi ja märkama pisiasju, mille peale tullakse harva. Üksindus andis mulle võimaluse tegeleda iseendaga ning õppida vastuseid otsima enese seest. Üksindus andis mulle võimalusi kogeda erinevaid emotsioone, mis õpetasid mulle teiste inimeste mõistmist. Suudan näha sügavamale inimese sisse ning tunda, mida tunneb teine. Ma ei tea küll kunagi täpselt seda, mida teine inimene on läbi elanud või peab läbi elama, aga ma suudan mõista tema valu ja soove. Ma ei mõista kunagi ühtegi inimest hukka ja püüan alati võimalikult kaugele vaadata.
Tänu üksindusele õppisin ma austama nii iseennast kui ka teisi. See õpetas mind kuulama enda südant ja seega ma suudan näha ennast teiste silmades ning teisi iseendas. Suudan tunda sügavat hoolivust loomade ja kogu looduse vastu ning ma annan endast parima, et võimalikku kahju vältida. Üksindus õpetas mind olema mina ise. See tegi mind õnnelikuks. Aitäh!
Madi Mark "Valu kingitus". Kirjastus Pilgrim 2018
