Sünnipäevalaps Kadi Toom: "Ka mina olen oma õppetunnid saanud."

 Artikkel ilmus 2015. aasta Eesti Naise aprillinumbris

“Miks olla kohas, mis on intensiivselt täis inimesi, kui saad olla kusagil, kus on mõnusalt hingamisruumi,” mõtiskleb laulja ja joogatreener Kadi Toom. Väikesest Kohilast pärit Kadi elab Tallinnas, kuid loodab naasta lapsepõlve kodukohta.

“Linda!” kõlab Kadi rahulik madal hääl üle kohviku. Kadi tütar erk Linda jookseb laias ruumis ringi nagu kodus. Kodune koht see, kohvik Omamoodi, talle ongi. Kadi aitas seda paika rajada, nüüd annab siin iga nädal ashtanga jooga trenne. Lauad-toolid lükatakse seks puhuks kokku ja ruumi on kõigil lahedalt.

Mediteerimiseks paslike kõlamaastikke saaks luua klaveril, mis seisab siinsamas. Kuid Kadi eelistab vaikust. “Muusika aitab küll lõõgastuda, aga jooga on ju keha ja meele vaigistamine.”

Tema huvi jooga ja holistilise teraapia vastu pole uus. Kuid aastad küpsemist ja enesessevaatamist tegid Kadile kingituse. “Olen leidnud endas tervendajavõimed,” lausub Kadi ja paistab, et ta naeratab üleni. “Aimasin ammu, et mul need on, aga alles nüüd õpin neid tundma ja kasutama. See on ikka nii, et alles siis, kui lased minna neil uskumustel, mis teistel ja sul endal sinu kohta on, avaldub sinu tõeline olemus.

Igaüks meist saab elus õppetunde – olgu siis äris või suhetes. Ka mina olen oma õppetunnid saanud. Kuid see, kuidas sa nendega toime tuled, on sinu vaba valik: teiste süüdistamine, kui sul on raske, on libe tee. Tuleb vaadata endasse ja mõelda, miks sulle need kogemused anti.”

Kadi õpetaja, sensitiivivõimetega mees, elab Kanadas. Nad on iga nädal ühenduses Skypeʼi teel, mediteerivad tunnikese koos ja Kadi saab uue mõtteharjutuse algavaks nädalaks.

“Mu õpetajal on õpilasi üle maailma, aga mina olen ainus ja esimene eestlane. Ta huvitub Eestist väga ja õpib minu kaudu meie kultuuri tundma.”

Esialgu on Kadi käsi peale pannud vaid oma tuttavatele. Järk-järgult püüab ta mõista, mida ta näeb, kui kedagi vaatab, ja mida tajub, kui kedagi puudutab. Need, kes on tema ees massaažilaual lebanud, soovivat seda kogemust korrata. “Olen elevil ja õnnelik, et suudan inimesi oma käte abil aidata,” ütleb Kadi varjamatu rõõmuga.

Lauljana esineb Kadi praegugi mitu korda kuus, kuid: “Popartisti mõõtu ma enam ei ole, olen end teadlikult sellest maailmast ära lõiganud. Tunnen, et less is more – vähem on rohkem. Mulle meeldiks esineda nii, et mind saadab vaid kitarr. Viimasel ajal olen teinud mitu väelaulu, tunnen, et ka hääl saab inimesi tervendada. See vibratsioon, mis lauldes tekib, võib toetada paranemist.”