Kuskil maailma avastamise õrnas eas tekib moehuvi vist igas noores inimeses, ka siis kui ta oma tulevikku ei kavatse selle alaga siduda. Mind, siiamaani moeköidikutes, tabas see ehk raskemal kujul, kui mõnd teist ja suur “süü” selles on ka fotograaf Boris Mäemaetsal. Ehk ajakirjal Siluett, mille lehekülgedelt 1960-70ndatel vaatas vastu mitte ainult moemaailm, vaid täiskasvanute maailm – t õ e l i n e  e l u. Unistamata moekunstniku või mannekeeni tulevikust, soovisin endale  just  s e l l i s t  elu! Näiteks nagu 1970. aasta kevadnumbri fotol, kus esiplaanil filminäitleja Mare Garšnek pikendatud pihaga kleidis, tema taga ilusad inimesed tantsimas… “Pildistasime Lillepaviljonis, päeval seal eriti inimesi ei käinud,” mäletab Mäemets.

Rubriigi pealkiri oli “Väike punane kleit”. Kõrvallehel on Ilona Ots ja teised punaste kokteilikleitidega, aga suures plaanis on ära trükitud just see must-valge foto, mille tosinajagu variante on kontaktkoopiatena näitusel vitriinis vaadata.

Võib ju vaielda, kas tol 1970. aasta kevadel oli taevas sinisem ja rohi nii heleroheline nagu Rootsi jogurtireklaamis, kuid Siluett oma suures formaadis, ägedate moejoonistustega ja stiilsete fotodega oli imeilus. On siiani – kaanel rohelise baretiga hirvesilmne Mare Garšnek, lehekülgedel mannekeenid pealeõmmeldud klapptaskutega villastes tänavakostüümides ja sinelitüüpi minimantlites. Kõrge säärega saapad, ümmargused päikeseprillid, roosa lehviv shifoonsall…

1973. aasta sügise Siluetis istuvad diivanil reas Faime, Illi, Larissa ja Kenno Oja. Punased popid vestikesed, täpilised pluusid ja miniseelikud… Mehel “koerakõrvadega” lilla pluus ja vastupandamatult lai valge lips. Nüüd on näha, mis kaadri taga toimus, sestap on mõistetavad ka pisut pingutatult asjalikud näoilmed… Mäemetsal pidi olema osavust tabada hetk, kui ülemeelik noorrahvas parajasti ei nihelenud ega naeru kihistatud!

Kokkuvõttes tõeline moeelu ja nostalgialaks on garanteeritud!