Kui oled otsustanud õnnelik olla - siis oledki!
Üsna kindel, et neil õhtutel, kui Nukuteatris lõpeb lavastus „Mees, kes ei teinud mitte midagi“, kasvab hüppeliselt otsisõna 'Kärstna' populaarsus. No mina küll guugeldasin. Ja sain teada sedagi, et ses Viljandi maakonnas asuvas külas elas kunagi ka luuletaja Hendrik Adamson. Eks luuletajadki ole ilmselt asjalike meelest need, kes mitte midagi ei tee...
Eesriide avanedes on laval põnev omailm – ansambel ja Lauri Saatpalu isand Vanaduse hästi istuvas ülikonnas solistiks ning see korvide mägi! Ses rustikaalsuses meenub kohe Draamateatri „Eesti matus“, kus puuriita laoti ja korvipunujad toovad meelde Pärnu Endla „Epp Pillarpardi Punjaba potitehase“, kus laval savi vooliti. Kõik nood kartulikorvid siin on kunstnik Rosita Raua sõnul ehtsad, inimestelt kogutud ja kui palju rasket tööd näinud!
Ent selgub, et armastus tuleb ka raske tööta. Lihtsalt, kui oled otsustanud õnnelik olla – siis oledki!
Armastuse teema ei jäta kedagi külmaks ja kirgi ses loos on tublisti. Ka poeetilisust, muiet eestlaseks olemise, inimeseks olemise üle, elutarkust ja -tõde. Kõik on kokku muinasjutt ja natuke ka unenägude territoorium. Kummitama jääb üks pikk-pikk suudlusstseen ja päev kui valge puri – kõik, kes ses valge purjega laevas, on selle päeva inimesed. Armuvalu, millest kolinal valuraha vormub. Külaelanike liigutavad pihtimused. Tants, millest sünnib tita. Terve elu kui üksainus päev! Üks lihtne hööveldatud laud, mis võib olla kõik – tulevase kodu põrandalaud või kõrtsilaud või kirstulaud. Kõigest läbi voolav muusika.
Armastus on karm, laulab Saatpalu puusi nõksutades, pintsaku lilla voodri küütluses. Ah, vahel on jah. On ju alati midagi või kedagi veel. Nukuteatris on muidugi mängus ka nukud ning mehe minevikulugu räägitakse just nende kaudu – vahva!
Kõike kokku on palju ja imestus on muudkui silmis – mis see kõik on... Kas uskuda silmi või... Silmad kinni ei vaju, hoopis tore on. Ja pärast etendust oled ka nagu mees, kes ei teinud midagi, sest ainult istusid ja vaatasid :) Ja mõned saalist lahkujad naeratavad ka nagu mees, kes ei teinud mitte midagi.
Autor: Mehis Heinsaar
Dramatiseerija ja lavastaja: Aare Toikka
Kunstnik: Rosita Raud
Laulude autor: Lauri Saatpalu
Arranžeerija: Paul Daniel
Koreograaf: Marge Ehrenbusch
Valguskunstnik: Triin Hook
Mängivad: Mart Müürisepp, Lauri Saatpalu, Lauli Otsar, Taavi Tõnisson, Laura Nõlvak, Liivika Hanstin, Anti Kobin, Mihkel Vendel, Getter Meresmaa või Ester Kuntu.Lavabänd: Paul Daniel, Madis Muul, Tanel Ruben või Eno Kollom, Marti Tärn või Mihkel Mälgand
