Milleks naisele sõbrannad
Lugu ilmus ajakirjas Eesti Naine aastal 2011.
Eri aegadest pärit sõbrannade tugivõrgustik aitab naisel end igapäevaelus tasakaalukana tunda.
Inimesed, kellega jagatakse oma unistusi ja mälestusi, saavad lähedaseks ja vajalikuks. Neid satub eluteele igas eas, kui vaid ise uuteks suheteks valmis olla.
Minu jaoks oli naabripiiga juba koolieelses eas vanematest olulisem. Kui Krista vahel ütles, et enam ta minuga ei mängi, näis katastroof käes olevat! Pisarad ja viha segiläbi – ja kujutlused, kuidas talle kätte maksan! Õnneks ei kestnud me tülid kaua…
Enamasti viib edasine elu lapsepõlvesõbrannadest lahku, kuid nendega hiljem juhuslikult kohtudes võib tunda sama soojust nagu kunagisest lapsepõlvekodust möödudes. Mingis mõttes teavad just nemad sinust rohkem kui keegi teine – nad on osalenud su kujunemises.
Koolikaaslased
Kuni seitsmenda klassini polnud mul südamesõbrannat ja kooliskäimises oli rohkem kohustust ning vähem rõõmu. Pärast Leiliga sõbrustama hakkamist omandas koolimajagi uue tähenduse – kohana, kus sai temaga mõtteid vahetada ja läbielatut arutada. Õige pea leidsime kunstikursuste näol legaalse võimaluse kolm korda nädalas ka pikad õhtud ninapidi koos olla, sosistada ja itsitada. Loomulikult teadis sõbranna minust kõige rohkem maailmas – ja just seetõttu oli ta olulisim inimene.
Pärast keskkooli, eri linnades õppides, jäid suhted harvemaks, kuid pinginaabril on südames eriline koht alatiseks. Teisedki nooruses alguse saanud sõbrannasuhted erinevad hiljem tekkinuist seetõttu, et siis oli täiesti välistatud võimalus, nagu võiks keegi kellestki huvituda saavutuste või ameti tõttu – olime kõik ühesugused puhtad lehed!
Suhtekolmnurgad
Kaks on suhtlemisel hea arv, kolm paha – nii näis mulle juba kooliaastail. Pea alati, kui kellegagi kolmekesi midagi ette võtsime, moodustus märkamatult, vähemalt lõõbi tasandil, liit kaks ühe vastu. Ja kuigi noritava rollis polnud sugugi ainult mina, ei tundnud ma sõbrannadega kolme- või neljakesi ringi hulkumisest nii suurt rõõmu nagu kahekesi kohvikus istumisest.
Võib-olla ka seepärast, et aeg, millal just sina rääkides oma arvamust saad avaldada, on ju sellevõrra pisem, mida rohkem rääkijaid korraga koos. Südamesõbrannaga kahekesi olles pälvid tähelepanu umbes poole koos oldud ajast!
Ja muidugi poisid! Niipea, kui kellelgi kellegagi suhe tõsiseks muutus, tuli mängu
armukadedus
Aastate jooksul sai enesestmõistetavaks, et just vastassugu moodustab sõbrannasuhete telje. Esialgu tekitas tõik, et ühel meist on oma poiss, kes tema jaoks nüüd sõbrannast olulisemgi, keerukaid tundeid. Ühelt poolt solidaarsus, uus põnev aruteluteema, teiselt poolt paratamatu hüljatus. Õhtul, mil oma poisiga peol olid, terve nädalavahetuse, mille temaga koos veetsid, pidi sõbranna ju sinuta hakkama saama. Mõni ime siis, et ta su uue elumõtte suhtes vahel kriitiliselt sõna võttis!
Sama võib ette tulla ka märksa küpsemas vanuses. Küllalt on sõbrannasid, kes sarnastes keerukates meessuhetes olles, kuid üksinda elades õhtutepikkustest omavahelistest telefoni-, skaibi- või arvutivestlustest lausa sõltuvuses. Kui üks neist kohtub uue mehega ja järgneb kiire koos- või lausa abielu, siis suhtlemine väheneb. Ükskõik kui hea sõbranna sa poleks, tunde kestvaks jutuajamiseks on uue armsama kõrvalt raske aega leida...
Mida peab tundma sõbranna, kes elab endistviisi üksinda? Segu reetmisest ja hüljatusest, ma usun, ja paratamatult ka annust armukadedust. Või lausa lihtsalt kadedust?
Vahele räägib Marianne (55): “Üks sõbranna oli mulle kümmekond aastat nii oluline, et komandeeringust tulles sõitsin alati esmalt taksoga tema juurde muljeid jagama. Alles hiljem, poole öö aegu, jõudsin koju pere juurde. Aga just tema oli see, kes reetis mu saladuse mu mehele – ja ma ei suuda seda unustada.”
Töisel pinnal
Töö- ja ülikoolikaaslastestki võivad saada sõbrannad kogu edasiseks eluks. Kuigi tegelikult on need ju täiesti juhuslikud inimesed, kellega satume kokku kõrgkoolis ja eri töökohtades… Ikkagi selgub peagi, et ühega neist on sul enam ühist kui ülejäänutega. Just teda hakkad rohkem usaldama. Kui satute olema ülemuse ja alluva rollis, võib olukord olla keerukam töisel pinnal, kuid mitte erasuhetes.
Leidub küll neidki, kes piirduvad elus vaid paari sõbrannaga ammusest, ühiste eneseotsingute ajast, laskmata hilisematel eluteekaaslastel oluliseks muutuda. Mulle tundub, et mida rohkem mõistvaid lähedasi inimesi sul eri aegadest on, seda rikkam oled!
Marianne: “Ühe klassiõega käisime kolmekümnendast eluaastast peale aastaid perekonniti läbi. Kuni ta kord nentis, et ei viitsi enam tulla, sest mees heidab talle pärast alati ette, et miks ta pole nii osav kokkaja nagu mina. Hiljem nad lahutasid – aga ta mees on meie peresõber siiani.”
Naabrinaised
Pere loomine toob kaasa muutusi ka sõbrannasuhetes. Esimese oma kodu ümbruses beebiga jalutades tekivad mõistvad suhted just samas rollis olijatega. Vallalise sõbratariga, kes veedab endistviisi õhtuid ööklubis, on ühist jutuainet üha raskem leida, naabrinaisega seevastu võid häbenemata retsepte ja imiku uinutamise kogemusi vahetada.
Minul on sellest ajast püsima jäänud koguni mitu sõbrannasuhet; me kohtume küll üsna harva, kuid kirgas nostalgiahelk on neil hetkedel juures. Hoolimata sellest, et räägime olevikuprobleemidest! Hiljemgi on olnud toredaid naabrinaisi, kelle kodusolekust – võimalusest temaga nüüd kohe maailmaasju arutada – olen kergendust tundnud. Kuid kõigiga ei jõua ju suhtlema jääda – iseseisva elu algul sõlmunud suhted jäävad siiski mingis mõttes eriliseks!
Marianne: “Naabrinaisega suheldes on põhiline, et sa tema mehele meeldima ei hakkaks! Minu naabrinaised on alati valvel, jälgides, kui kaua ma nende meestega õnnitlusi vahetades kallistan.”
Elustiilisõbrannad
Neid ei too su ellu juhus, vaid ühised huvid. Kirjandus- või käsitööklubis, ühistel kultuurireisidel, šoppamas või trennis käies alguse saanud sõprussuhted on ülejäänuist erinevad. Nende sõbrannadega saad põhjalikult arutleda ühise harrastuse üle, nende pilk su eraelulistele probleemidele on värskem, sest nemad ju ei tundnudki sind tookord, kui sündmused, mida pead oma saatuses määravaks, tegelikult juhtusid.
Eri vanuses lisanduvad sõbrannasuhted annavad kõige muu toreda kõrval võimaluse veel kord minevikku meenutada, enda jaoks olulist taas üle analüüsida. Uues valguses – avastades nii ka iseenda kohta midagi uut! Just see suhetes urgitsemine on miski, mida mehed sugugi ei kannata, aga mis enamikule naistele paistab olevat oluline läbi terve elu.
Inimsuhete analüüsiga tegeleb suur osa ilukirjandust ja filmegi – mis ime siis, et naised tahavad ise lahti mõtestada, miks ütles tema nii, kui mina ütlesin naa… Miks ta petab, on külmaks muutunud, ärritub kergesti? Jne.
Sõbrannad ja aeg
Aastate möödudes muutub ka see, mis elus olulisim. Nii võivad keskea künnise ületanud sõbrannad ühel hetkel tõdeda: kui me vanasti rääkisime peamiselt meestest, siis nüüd räägime tööst ja tervisest… On ju loomulik, et naised jagavad omavahel ülemuste ja/või alluvatega suhtlemise kogemusi, tervisliku toitumise kuldreegleid, salenemisnippe... Ja et sõbrannad, kel juba lapselapsed, moodustavad mingis mõttes kinnise klubi, kuhu ülejäänuil asja vabakuulajaina.
Peale vastastikuse mõistjarolli on sõbrannad abivalmid ka muus: hoitakse üksteise lapsi, vahetatakse põnevaid rõivaid, käsitöövõtteid ja sisustusnõu, vajadusel antakse teisele alibi…
Vahel aga läheb vaja hoopis tõsisemat abi. Minu sõbranna kolmekümnendates eluaastates töökaaslane haigestus vähki. Peaaegu terve aasta oli minu sõbranna oma sõbrannale abiks haiglas, keemia- ja kiiritusravil käies, kodutöödes ja lastega seonduvas. Isegi kõik pereliikmed ei suuda oma isiklikku elu teise haigusega sedavõrd kohandada! Imetlesin Eha abivalmidust siiralt. Järgnenud aasta oleme kõik mõttes palunud – et vaid see haigus ei korduks!
Kõrges vanuses on küll paratamatu, et eluteekaaslasi jääb aina vähemaks. Mõnikord meenub mulle ühe 81aastase proua jutt sellest, kuidas nad, mõlemad leseks jäänud, koos sõbrannaga Kanadast taasvabanenud sünnimaale kolisid. Kui õnnelikud nad siin olid! Ja kui üksi ta tunneb end nüüd, pärast sõbranna ootamatult varast lahkumist.
(Kirjutasin selle loo aastal 2011. Tänaseks pole mu sõbranna Eha, kes saanuks tänavu 60, enam meie hulgas – selle teadmisega on väga raske leppida. Tema sõbranna Eve suri mõned aastad tagasi napilt neljakümnesena. Kanadast kodumaale naasnud proua elas ligi 85-aastaseks.)
Sõbranna kui reetur
Usaldus on sõbrannasuhete alus, millel rajaneb kõik muu. Kui see peaks reetmise või pelgalt reetmisena näiva asjaolu mõjul koost pudenema, ei tasu lootagi, et suhe endisena säilib. Varjamise, vassimise ja valetamise mängu tulles jääb alles vaid tühi fassaad. Ja mälestus.
Just see inimene, kellele oled avanud kogu hinge, kes teab sinust absoluutselt kõik, saab reeta kõige valusamalt. Sõbranna seega. Olgu mõnd pihitud saladust edasi lobisedes, klatšimisega hoogu sattumisel piire ületades, uskudes sinust mõnd tegu, mille kohta arvad – ta ju ometi p i d i teadma, et m i n a ei oleks selleks iial võimeline! Siis on valus. Ja sõprus pole pärast enam endine, on vahel võimatugi.
Aga juhtub ka, et just kolmnurk – kaks naist ja üks mees – muudab naised sõbrannadeks. Neil lihtsalt on nüüd nii palju, millest omavahel rääkida – keegi teine ei tunne neile mõlemale olulise mehe iseloomu nii põhjalikult. Siin on ilmselt eelduseks asjaolu, et see mees on mõlema jaoks saanud magusvalusaks minevikuks.
Marianne: “Või vastupidi – see mees pole neile kummalegi partnerina tõsist huvi pakkunudki.”
Kui aga sõbrannast saab oma sõbranna mehe armuke või abikaasa, on mõistmine vaevalt võimalik. Andestamine on küll oluline iseenda jaoks, aga kuigi kerge pole ilmselt seegi. Olukordi, mil naine kaotab korraga nii mehe kui sõbranna nende ootamatu armumise tõttu, tuleb aga elus ette üllatavalt sageli. Äkki oleks mõistlik oma vabu sõbrannasid ja meest mitte liiga sageli kokku viiagi?
Marianne: “Viisin kord mehe, kellega käisin, oma hea õmblusoskusega sõbranna juurde, et ta mehe särgi kitsamaks teeks. Ise jäin autosse istuma – ja see mees ei tulnud ega tulnud ega tulnud… Kui autoraadiost tuli “Sõlmi juustest lahti pael…”, siis mõtlesin – neil seal mängib ka kindlasti raadio ja mees on ehk parasjagu palja ülakehaga särgiproovis. Pärast rääkisin sõbrannale oma läbielamistest – ta sai kõvasti naerda."
Kõige turvalisem näib omada arvukat sõbrannaderingi, kes omavahel seotud vaid sinu kaudu ja ise puutuvad kokku harva. Üks mõistab su hingelisi kõhklusi, teine ostukirge, kolmas töömuresid, neljandaga on alati lõbus, viies on võrratu analüüsija, kuuenda ja seitsmendaga on võimalikud peresuhtedki – ühisüritused koos meestega...
Igaüks neist on kallis ja oluline omal moel, moodustades olulise osa sinu tegelikust elust ja olemusest.
Kommenteerib Taimi Elenurm, psühholoog:
Vahel võib flirdina tõlgendada ka lihtsalt inimlikku edevust, soovi esineda. Suhe sõbrannaga on enamasti üht tüüpi, suhe mehega teist tüüpi. Saad täielikult pühenduda vaid ühele kahest – ja teine võib tunda end hüljatuna.
Mees võib naise sõbrannalt pärida tema eraelu kohta palju üksikasju sooviga o m a naist mõista. Aga kui sõbranna hakkab mehega jagama liig sügavaid isiklikke läbielamisi, võib usaldussuhe märkamatult areneda kiindumuseks. Kiindumus sellesse inimesesse kui sõpra ja kiindumus temasse kui mehesse võivad sassi minna – see piir on õhkõrn.
Selliseid keerukaid suhteid on raske selgeks rääkida. Aga reeglites saab kokku leppida. Kas või vahepeal kolmekesi suhtlemises pausi pidada.