Maarja Kangro jutustab oma dokumentaalromaanis „Klaaslaps“ avameelselt ja ilustamata nii kunstviljastamisega kui ka loote väärarengust teadasaamisega kaasnevaist läbielamistest. Kahtlemata on see raamat, mis nii aus, et asjaosaliste nimesidki pole muudetud, suureks toeks kõigile, kes elus millegi taolisega kokku puutunud. Kuid seda peaksid lugema ka need, kes tavatsevad oma nooremailt sugulastelt nõudlikult pärida: millal siis lapsed tulevad - see tegelikult ju ka taktitu küsimus võib tahtmatult puudutada paranevat hingehaava. Ja kindlasti ka mehed, et oma naiste hingeelu ja nn naiste asju paremini mõista.