Lapsed, kes lähevad katki

Naisi, kes on soovinud emaks saada, kuid kel pole see mingi looduse kapriisi tõttu või muul põhjusel õnnestunud, on maailmas palju. Millist ääretut valu tunneb emarolliks valmistuv naine, elades üle raseduse katkemise, teavad kõige paremini seda ise kogenud. Eriti siis, kui see oli vanust arvestades tõenäoliselt viimane võimalus… Aga kui saad teada, et laps, keda nii kaua oled oodanud ja viimaks päriselt ootadki, on raske väärarenguga – mida sa tunned siis? Kui valikud on üks teisest valusam… Neil teemadel pole meie ühiskonnas kuigivõrd räägitud.

Maarja Kangro jutustab oma dokumentaalromaanis „Klaaslaps“ avameelselt ja ilustamata nii kunstviljastamisega kui ka loote väärarengust teadasaamisega kaasnevaist läbielamistest. Kahtlemata on see raamat, mis nii aus, et asjaosaliste nimesidki pole muudetud, suureks toeks kõigile, kes elus millegi taolisega kokku puutunud. Kuid seda peaksid lugema ka need, kes tavatsevad oma nooremailt sugulastelt nõudlikult pärida: millal siis lapsed tulevad - see tegelikult ju ka taktitu küsimus võib tahtmatult puudutada paranevat hingehaava. Ja kindlasti ka mehed, et oma naiste hingeelu ja nn naiste asju paremini mõista.