Kus asub eduinimeste lemmikute paradiis?
Ajal, mil enamik raamatuesitlusi toimub avalikena suurtes raamatukauplustes, oskad taas hinnata intiimsemat õhkkonda uue teose teele saatmisel. Eeva Pargi värske romaani „Lemmikloomade paradiis“ üks esitlustest sai teoks A. H. Tammsaare muuseumi salongis, kus sel õhtul täitis kõik oma otstarvet: iseloomuga interjöör, hubisevad küünlaleegid ja klaver, millel Helin-Mari Arder iseendale saatemuusikat tegi, esitades Eeva luulest inspireeritud laule. Kõik moodustas stiilse terviku.
„Lemmilooomade paradiisi“ kohta ütles Doris Kareva, et kui ta lugenuks seda teksti näiteks mõni romaanivõistluse žürii liikmena, siis arvanuks ta, et tegemist on noore autoriga. Ongi nii, et minategelase värske maailmaavastamise sära on teoses miksitud autori elukogemuse küpsusega – just viimane hoiab armastuslugu liig kirglikuks või nõretavaks muutumast. Kummaline loomemaja vanas lossis, kus raamatu kangelanna oma ootamatult lõppenud suhet analüüsib, loob loole iselaadse karge fooni. Ja mõnes mõttes on ju ka sinna kogutud loovisikute näol samuti tegemist lemmikutega, keda jõukas lossiomanik loometööks ajutiselt „paradiisi“ on lubanud.