- Naised usaldasid nõidust sünnituse ärahoidmise ainsa moodusena. Nad uskusid, et rasedust saab vältida, kui kasutada selleks teatud esemeid, ravimtaimi, taimejuuri või taimemahlu. Ida-Aafrikas otsivad naised isegi tänapäeval abi fundi'lt (nõidarst), kes läheb metsa ning põimib kokku nööri kahest erinevast puukoorest, hõõrub nöörile munakollast, seob kolm sõlme ja sõnub loitsu.

- Nõiduse usaldamine kestis seni, kuni inimesed avastasid seose seksuaalvahekorra, mehe seemnepurske ja raseduse vahel. Sellest ajast otsiti ja ka leiti vahendeid raseduse vältimiseks. Üks varasemaid meetmeid oli coitus interruptus (katkestatud suguühe), kui mees katkestab suguühte enne seemnepurset. Tunti ka coitus reservatus't, mille puhul mees surub oma seemnepurske maha.

- Üks kasutatavatest meetoditest oli emakakaela sulgemine, mille puhul sisestati näiteks u 12,7 cm pikkune okrakaun (muskushibisk) vagiinasse. See toimis samal põhimõttel nagu kondoom: kauna suletud ots oli vastu emakakaela ja avatud ots võimaldas peenisel siseneda.

- Teine tavapärane viis oli tupe loputamine pärast seksuaalvahekorda. Tihti kasutati ka lisaaineid (näiteks sidrunimahl), millel tänapäeval teatakse olevat spermitsiidne toime.

- Egiptuse papüürustekstides olevad soovitused raseduse vältimiseks keskenduvad üksnes naistele. Naised sisestasid raseduse vältimiseks tuppe erinevaid aineid, näiteks krokodillisõnnikust veeretatud kuulikesi. Olgugi et see võib näida mõnevõrra üllatavana, saab seda osaliselt õigustada teaduslike põhjendustega. Mainitud meetod mitte ainult ei takistanud sperma liikumist, vaid takistuse materjalina kasutatud krokodillisõnnik oli ühtlasi kergelt leeliseline nagu kaasaegsed kaitsevahendid. Krokodillisõnnik asendus hiljem elevandisõnnikuga, sest happelisemana oli see tõhusam spermitsiid.

- Erinevates papüürustekstides on ühtlasi mainitud raseduse vältimise meetodit, mille puhul kasutati viirukit koos vaha ja söega. Naine istus harkis jalgadega spetsiaalselt konstrueeritud katlal, nii et suits oli suunatud otse tuppe.

- Egiptuse papüürustekst sisaldab esimest tampooni meenutava tupeküünla retsepti: "Et naine ei jääks rasedaks kahe-kolme aasta jooksul, jahvatage datleid ja akaatsiapuu naaste ning segage neid meega. Leotage valmistatud segus puuvilla ja lükake see tuppe." Küünal sisestati sügavale tuppe enne seksuaalvahekorda. On tõenäoline, et see oli tõhus raseduse vältimise viis.

Akaatsiapuu eritab liimitaolist vaiku (lad gummi arabicum), mis läbib tupes käärimisprotsessi, mille tulemusena tekib piimhape. Seetõttu toimib aine tõhusa spermitsiidina. Mesi moodustab väga õhukese kihi emakakaela ette ja nii ei ole spermatosoididel võimalik seda läbida. Akaatsiapuudest saadud piimhape oli kasutusel 20. sajandi alguseni olulise toorainena pessaaride tootmisel.

- Kuulus Kreeka arst Hippokrates soovitas naistel kohe pärast vahekorda sperma tupest väljutada. See saavutati teatud kindlate liigutustega või kasutati sperma eemaldamiseks lihtsalt sõrmi. Hilisemate selleaegsete tekstide järgi võib öelda, et see meetod leidis pikka aega laialdast kasutust.

- Aristoteles (Kreeka filosoof, loogik ja loodusteadlane) uskus, et mees üksinda on uue elu alustaja ja spermatosoid on hingega elusolend. Naise organismi ainsa eesmärgina nägi ta uue inimolevuse sünni toetamist. Nende teooriatega aitas Arsitoteles rajada aastasadadeks püsima jäänud usku, mille kohaselt on mehed bioloogiliselt ülimad.

Ta uskus ka, et sperma temperatuur eostamise ajal määrab, kas sündiv laps on nais- või meessoost. Sellele teooriale tuginedes tagas soojem sperma meessoost ja jahedam sperma naissoost järglased. Teaduslikust vaatenurgast ei ole väide, et sugu sõltub sperma temperatuurist, lõpuni ebaloogiline. Erinevat liiki roomajate puhul on järeltulijate soo kujunemisel oluline temperatuur, mille juures munad välja haudutakse

Aristoteles kirjeldas ühtlasi raseduse vältimise meetodit, kus oliiviõli ja mee segust veeretatud kuulike oli pandud emakakaela ette, et vältida sperma sisenemist emakaõõnde.
Tegu on iidse barjäärimeetodiga. Emakakaela kaitsmise idee on väga vana. Erinevates kultuurides kasutasid naised sel ajal emakakaela mehaaniliseks sulgemiseks poolitatud happelisi puuvilju, nt sidruneid. See põhimõte on edasi arenenud ja mõjutanud kaasaegsete vahendite, näiteks pessaari kasutuselevõttu.

Sidrunimahl oli selle aja kohta üsna tõhus rasestumisvastane vahend, sest selle happelisus on spermale kahjulik.

- Aleksander Suure aegadel tunti ka meetodit, mis tegi naise viljatuks või steriilseks. Selle ajastu tekstides on kirjeldatud segu, mis koosnes Aleksandria kummist, maarjast ja safrankrookuse tinktuurist hõbemündi kaalule vastavates võrdsetes osades. Kõik kolm koostisainet segati klaasi õllega ja joodi ära. Selle tulemusena pidi naine viljatuks jääma. Retsepti tõhusus oli tingitud eelkõige safrankrookuse toimest.

- Meie ajaarvamise esimesel sajandil elanud Kreeka arsti Pedanius Dioscoridese teooriad olid ebausust tugevasti mõjutatud. Ta soovitas naistel, kes tahtsid rasedust vältida, astuda üle oma menstruatsioonivere, määrida end sellega ja kanda asparaagusest valmistatud amuletti.

- Aetius Amidast oli oma ajastu arstiteaduse autoriteet ja tema tööd mõjutasid meditsiini mitmete sajandite vältel. Ta väitis, et naised ei jää rasedaks, kui nad ei saa seksuaalvahekorra ajal orgasmi. See tähendas, et naised, keda sunniti vahekorda astuma, ei saanud rasedaks jääda . Ta soovitas ühtlasi raseduse vältimiseks erinevate amulettide kandmist. Aetius oli ühtlasi esimene, kes soovitas meestel oma genitaale äädika või soolveega pesta.

- Keskaja levinuim viis raseduse vältimiseks oli granaatõuna seemnete kasutamine. Granaatõuna seemned sisaldavad palju fütoöstrogeeni, mis sarnaneb keemilistelt omadustelt ja füsioloogilise toime poolest naise kehas valmivate seksuaalhormooniga. Kui normaalse östrogeenitasemega naine sööb piisavalt kaua aega granaatõuna seemneid, peetub munaraku areng. Madala östrogeenitasemega naisel põhjustab seemnetes sisalduv hormoon aga ovulatsiooni.

- Esimesed tõhusad kondoomid toodeti 18. sajandil loomade sooltest. Kasutati enamasti vasikate, lammaste või kitsede sooli.

Allikas: www.meelespea.net