Helina Piip, tegevtoimetaja: Kahtlemata soovitan suve viimasesse kuusse veel hästi palju mõnusaid piknikke! Rannas-metsas-niidul-pargis-jõe ääres-rabas! Hommikul ja päikseloojangul! Lastega, kallimaga, sõpradega, vanematega. Nii tore, et pikniku jaoks ei ole vaja erilisi tähtpäevi, piisab pisukesestki näljatundest ja/või soovist kaunist hetke lähedastega jagada. Lastega minnes võiks ehk kaasa võtta ka mõne lauamängu, mängukaardid, sulgpallireketid, tuulelohe, palli või lendava taldriku. Metsas või rannas olles on vahva koos lastega korjata oksi või kivikesi ning neist siis lihtsaid pildikesi moodustada. Või käbidega täpsust visata. Või koos pärgi punuda. Või pilvi vaadates arutleda, mida või keda need meenutavad.

Liis Auväärt, toimetaja: Minge jalutama! Ameerika teadlaste kinnitusel vähendab see märgatavalt infarktiohtu, toodab kehas hea tuju endorfiine ja mõjub turgutavalt mälule. Ka kodutänaval jalutamine võib olla lõbus ajaviide: mitut uut detaili märkad? Uued lilled, veelombid, tänavale unustatud liivavorm...

 Aita Kivi, peatoimetaja:  Augustikuus saab juba seenekorjamisest rõõmu tunda, veel peaks leiduma mustikaid ja päikeselisemates paikades on pohladki valmis! Kuskil ei teki nii lühikese aja jooksul nii palju häid mõtteid ja uusi ideid, kui metsas ringi jalutades, aeg-ajalt mõne marjapuhma juures peatudes ja marju suhu või korvi poetades. Märgates pisikesi seenenuppe – aga ka suuri valgeid suvepilvi pea kohal; kuulates puude iidset kohinat… Kui endale mitte võtta sundust tingimata korv täis korjata, on seenel- või marjulkäik väga meditatiivne tegevus!