9 laialt levinud rahvameditsiini nippi, mis on ajale jalgu jäänud
Paljusid vanaemadeaegseid ja ka uuemaid rahvasuust pärit tervisetõdesid on kodudes järgitud põlvest põlve, aga kahjuks on nii mõnigi neist ajast lootusetult maha jäänud, või mis veel hullem, arstide sõnul lausa tervisele kahjulik. Tutvustame neist levinumaid, mida tänapäeval enam järgida ei tasu.
1. Ära mine märgade juustega õue, jääd grippi.
Ei vasta tõele. Gripp on piisk- ja kontaktnakkus. Viirus levib tavaliselt aevastamisel või köhimisel vabanevate piiskade abil. Need piisad satuvad terve inimese hingamisteedesse, kus viirus paljuneb. Tõepoolest, kui oled juba nakatunud ja haigus algamas,võib külmas välisõhus viibimine enesetunnet veelgi halvendada. Kuid grippi nakatumisel pole juuste niiskuse või kuivusega vähimatki seost.
2. Kui lapsel on nina kinni, pane talle voodisse padja kõrvale kooritud sibul.
Sellest pole abi. Sibulas leiduvad väävliühendid teevad küll nii lastel kui ka täiskasvanutel nina ja silmad vesiseks, kuid erilist nina limaskesta turset leevendavat toimet sel pole.
3. Külmal põrandal ei tohi paljajalu kõndida, jääd haigeks.
Ei vasta tõele. Tervele inimesele ei tee jahedal põrandal kõndimine midagi, sest külmal pole infektsioonidega mingit seost. Eriti just lapsi kiputakse jaheda põrandaga eluruumides “üle pakkima”, aga tegelikult korjavad just higised lapsed haiguse kergemini külge. Kui laps on harjunud jahedama ümbrusega, suudab tema organism keskkonnamuutustega paremini hakkama saada. Kõige olulisem on, et lapse keha jääks soojaks.
4. Ära loe viletsas valguses, jääd lühinägelikuks.
Ei vasta tõele. Hämaras lugemisega ei kaasne mitte mingisuguseid püsivaid nägemiskahjustusi. Tegelikult on juba lapseeas algav lühinägelikkus pärilik. Selle põhjuseks on silma sarvkesta ehituse häire või muutused silmamuna suuruses. Küll aga võib pidev hämaras lugeja hakata sagedamini silmi kissitama ja pilgutama ning tal võib olla raskusi pilgu fokuseerimisega. Kesk- ja vanemaealistel võib pidev hämaras lugemine põhjustada ka peavalusid.
5. Mida sagedamini jalgu raseerid, seda kiiremini karvad tagasi kasvavad.
Ei vasta tõele. Paljud teadusuuringud on näidanud, et raseerimise sagedusel pole mingit mõju uuesti kasvanud karvade paksusele ega tihedusele. Sagedane raseerimine ei avalda mõju ka karvade tagasikasvamise kiirusele.
6. Fanta joomine leevendab kõikvõimalikkke kõhuhädasid
Ei vasta tõele. Kõhutõbi põhjustab kõhulahtisust ja oksendamist, mis omakorda tekitavad kehas vedelikukaotust. Seda leevendab mis tahes vedeliku joomine, v.a alkohol. Fanta pole selles suhtes mingi eriline jook. Pigem vastupidi, kui kõhutõvega kaasneb oksendamine, võib süsihappegaasi sisaldav jook magu hoopis ärritada.
7. Ära mine täis kõhuga ujuma, saad krambid.
Osaliselt tõde. Vette võid minna kas või kohe pärast lõunasööki, aga ujumisega kaasnevat füüsilist koormust on targem vältida mitte võimaliku krambiohu tõttu, vaid hoopis põhjusel, et liikumine aeglustab seedimist. Söömise järel suureneb vere valgumine kõhtu ja lihaste verevarustus väheneb. Kerge puhkus pärast tugevat einet on kindlasti vajalik.
8. Kõrvavalu korral tuleks kõrva panna tükike aaloelehte või tilgutada sibulamahla.
Ei vasta tõele. Aaloe sisaldab küll rohkelt tervisele kasulikke vitamiine ja mineraalaineid, kuid kõrvavalu ei tohiks mingil juhul hakata ise kodus ravima. Igal arstil on ilmselt tulnud oma patsientide kõrvust eemaldada võõrkehi, mida patsiendid on ravi eesmärgil sinna ise susanud. Igasuguse kõrvavalu korral tuleb kindlasti pöörduda arsti poole.
9. Parim vahend külmetuse ennetamiseks on kuum taimetee meega.
Ei vasta tõele. Erinevatel taimeteedel võivad küll olla kõikvõimalikud tervistavad omadused, kuid tulise tee sisse ei tohiks mett panna, vaid seda tuleks süüa kuuma joogi kõrvale. Nimelt hävivad üle 45 ºC temperatuuril (mõningatel andmetel juba üle 40 ºC temperatuuril) mees leiduvad ensüümid ja vitamiinid.
