LUGEJA AVAMEELNE PIHTIMUS: Miks on Eestis nii, et kui järgid liiklusreegleid ja ohutust, siis suhtutakse sinusse halvasti? Eriti, kui oled naine!

Keskpäev. Istun oma pisikese, väikese võimsusega maadligi hoidva auto roolis ja ootan vasakpöörde võimalust. Mõni minust julgem ja võimsama auto roolis olija oleks juba mitut keeramisvõimalust kasutanud, aga mina ju tean, kui nõrk on minu auto kiirendus! Ja ikka leidub peateel mõlemal suunal mu keeramiskohale kiirelt lähenevaid sõidukeid...

Ootamatult annab minu taha tekkinud kõrge ja võimas auto signaali. Et mis mõttes? Kuna näen, et mõlemas suunas on hetkel liiklus veel tihedam, panen ohutuled peale, astun autost välja ja koputan tagaseisja juhiklaasile. Ta lasebki selle alla! Küsin, kas ta nüüd sai kiiremini? Või pakkus talle lihtsalt rahuldust mind närvi ajada? Paks habemik meeskodanik koputab endale meelekohale ja võtab kummide suitsedes paigalt, sundides oma sõiduki võimsast kiirendusest hoolimata vasemalt lähenevat autot kokkupõrke vältimiseks hoogu maha võtma. Lõpuks saan ka mina ära keeratud. Aga tuju on rikutud.

Miks on Eestis nii, et kui järgid liiklusreegleid ja ohutust ega võta erilisi riske, siis suhtutakse sinusse kui soovimatusse takistusse? Eriti, kui oled naine. Aga miks ma ei või läheneda äsja punaseks läinud valgusfoorile vabakäigul, miks peab minust sellisel puhul tingimata nii vasemalt kui paremalt kiirendades mööda uhama - et siis otse mu autonina ette reastudes tossupilve õhku paisates äkkpidurdada? Ei oska seda muuga põhjendada, kui sooviga iga hinna eest nõrgemale koht kätte näidata. Aga vähemalt olen kogenud, et Põhjamaade liikluses nii ei tehta...