SAJANDI ARMASTUSLUGU: Tormilise armueluga hulljulge moelooja

Vivienne Westwoodi eraelu on olnud sama hullumeelne ja kirju nagu tema looming. Iseteadlik naine jättis maha oma esimese lapse isa ning kolis kokku mehega, kes hiljem vägivaldseks osutus.

Vivienne Isabel Swire sündis 8. aprillil 1941. aastal Inglismaal, täpsemalt Tintwistle’is Derbyshire’s. Tema vanemad Gordon ja Dora Swire (neiupõlvenimega Ball) olid abiellunud kaks aastat varem, kõigest kaks nädalat pärast teise maailmasõja algust.

Üks maailma hinnatumaid moeikoone on pärit üsna tagasihoidlikust perest. Vivienne’i sünni ajal tegutses tema isa poepidajana kohalikus õhusõidukeid valmistavas firmas. Varem oli mees leiba teeninud aedviljamüüjana. Ema tõi perele lisaraha pisikeses puuvillavabrikus töötades.

Suurem osa noore Vivienne’i haridusteest möödus Glossopi humanitaargümnaasiumis. Kui ta oli 17, kolis perekond Swire Lääne-Londoni Harrow’ linnaossa. Seal käis tüdruk kunstikoolis, kus õppis peamiselt moodi ning omandas hõbesepaoskusi. Pärast esimest semestrit otsustas ta aga lahkuda. Hiljem on Vivienne kommenteerinud: “Mulle lihtsalt ei mahtunud kuidagi pähe, et minusugune tavaline töölisklassist pärit plika võiks kunagi elatist teenida kunsti alal.”

Seejärel läkski ta tööle kohalikku tehasesse ning astus selle kõrvalt ametikooli, mis valmistas ette tulevasi õpetajaid. Nii sai Vivienne’ist algklasside õpetaja. Sel ajal hakkas ta ka meisterdama ehteid, mida käis müümas Notting Hilli Portobello Roadil, kus asub siiani üks Londoni populaarsemaid tänavaturge.

Aastal 1962 tutvus Vivienne oma esimese abikaasa Derek Westwoodiga, kes oli sel ajal õpipoiss Harrow’ tolmuimejate tehases. Noored abiellusid 21. juulil 1962. aastal. Tulevane tippmoelooja valmistas oma pulmakleidi ise. Aasta pärast pulmi sündis paaril poeg Benjamin Westwood. Ent juba varsti jätkas noor ema tööd õpetajana ning elu tundus idülliline.

Siiski lõppes abielu, mis andis Vivienne’ile nime, mille järgi kõik teda praegu tunnevad, ootamatult kiiresti. 1965. aastal sai naine tuttavaks Malcolm McLareniga, kes tol ajal oli küll lihtne kunstitudeng, kuid kellest aastaid hiljem sai legendaarse bändi Sex Pistols mänedžer. See tutvus mõjus Vivienne’ile nii tugevalt, et ta jättis oma abikaasa maha, võttis lapse kaasa ning kolis Lõuna-Londonisse Claphami linnaossa.

Uhke karjääri algus

Malcolm tutvustas Vivienne’ile uutmoodi vabadust, tunnet, mida tolle jaoks seni eksisteerinud ei olnud. “Ma kiindusin Malcolmi esimesest hetkest. Ta oli müstiline mees, kes avas mulle kõik uksed. Mulle tundus, et temas on kõik, mida vajan,” on Vivienne meenutanud. Aastal 1967 nägi ilmavalgust paari esimene ning Vivienne’i teine poeg Joseph Corré, kes lõi hiljem kuulsa luksuspesubrändi Agent Provocateur.

Hiljem on Vivienne tunnistanud: “Alguses ma ei tahtnud Malcolmi enda poiss-sõbraks. Temas oli aga see salapärane miski ning kuna tal olid rasked ajad, pakkusin talle süüa ja öömaja. Juhtus aga nii, et jäin rasedaks. Ma ei tahtnud, et ta mind kerglaseks peaks, ning astusin temaga suhtesse.”

Naine jätkas õpetamist kuni 1971. aastani, mil Malcolm otsustas avada Londoni kesklinnas poe nimega Let It Rock (hilisematel aastatel ka Sex, Too Fast To Live Too Young To Die ja Seditionaries). Praegu on sama poe nimi Worlds Ends ning Vivienne müüb seal endiselt omanimelise brändi rõivaid.
Poe avamise ajal hakkaski Vivienne üha enam keskenduma moekunstile. Ta pühendas suurema osa oma ajast rõivaste ja joonistuste loomisele, mille peamised inspiratsiooniallikad olid mootorratturid, prostituudid ja fetišistid. Malcolmist sai Sex Pistolsi mänedžer ning paar hakkas avalikel üritustel üha enam tähelepanu pälvima, paljuski just omanäolise riietusega.

Sellest ajast saadik on Vivienne olnud tõeliselt huvitatud punkstiilist. Vivienne’i ja Malcolmi looming ning poes müüdud esemed olid enamasti pungisugemetega. Kui Malcolm Sex Pistolsiga koostööd tegi, oli Vivienne see, kes bändi riietas ja aitas neil oma identiteeti leida.

Pingeline suhe

Kooselu Malcolmiga oli aga kõike muud kui tervislik. Vivienne on suhet, mis aitas tal 1970ndatel pungiajastut vormida, kirjeldanud sõnadega “loominguliselt mittetoimiv”.
Mitmed moeanalüütikud ütlevad siiani, et Malcolm võttis kogu au Sex Pistolsi edu eest endale. Tegelikult oli hoopis Vivienne see, kes lõi bändi kuvandi. Kirjanik Ian Kelly, Vivienne Westwoodi elulooraamatu autor, on öelnud: “Vivienne elas aastaid oma elukaaslase varjus. Mees aga pidas teda kõigest oma õmblejannaks.”
Ka Westwood ise on tõdenud, et selles loomingulises koosluses oli tegelikult vähe romantikat. “Malcolm lihtsalt ei suutnud enne kodust väljuda, kui oli mind nutma pannud. Vahel tundsin, et mul on kergem käed üles tõsta ja alla anda – lasta pisaratel teha oma töö, sest siis jättis ta mind rahule. Viimati nutsingi korralikult sel ajal.”

Ka hiljutistes jutuajamistes ajakirjanikega on Vivienne tunnistanud: “Kuna Malcolm on surnud, võin seda nüüd öelda. Ta käitus kohutavalt õelalt, nii tööalaselt kui kodus. Vahel lõin teda. Ükskord aga lõi ta mind vastu. Mulle tundus, et ta justkui tahtis end halva inimesena tunda. Ta tahtis näha verd.”

Kui Vivienne’ilt küsiti, miks ta terroriseeriva mehe juurest ei lahkunud, vastas naine: “Ma jumaldasin ta ideid. See avastusi täis tee, millel temaga koos astusin, oli nii ahvatlev, et ma ei suutnud loobuda. Ta on inimene, keda võin vaatamata kõigele nimetada oma karjääri hüppelauaks.”

Lõpuks aga sai Vivienne’il mehe armukadedushoogudest ja vägivallast villand. Naine haaras kaasa oma pojad ning lahkus. “Kaotasin selle kõige vastu huvi. Sex Pistols ei olnud enam see, mis varem, tundsin, et nad ei lähe enam kellelegi eriti korda. Niisiis ma pöörasin selja ja keskendusin iseendale.”

Mis puudutab ta poegi Benjamini ja Josephit, on naine kutsunud end poolnaljatades igaveseks üksikemaks. “Seadsin esikohale moe. See aga tähendas, et mind polnud laste jaoks kunagi olemas. Nüüd, ema ja vanaemana kahetsen, et nii tegin. Pidin endale sel ajal tõestama, et olen tõsiseltvõetav moelooja. See ei olnud aga tasakaalus minu kui lapsevanema poolega. Arvasin, et annan endast parima, aga tegelikult ei olnud ma kunagi õige ema.”

Tugev naine

Kui Vivienne ja Malcolm 1981. aastal lahku läksid, keskendus naine vaid oma loomingule. “Me ei jäänud sõpradeks,” on ta aastaid hiljem öelnud. “Ma polnud temaga enne ta surma väga kaua rääkinud. Sain ühiste tuttavate kaudu teada, et ta on väga haige. Kuigi ta oli minuga kohutavalt käitunud ning isegi väike osa minust ei armastanud teda enam, raputas see uudis mind. Tundsin tema suhtes endiselt mingisugust lojaalsust.”
Mehe surm mõjus Vivienne’ile kohutavalt. “Ma olin seda teada saades väga endast väljas. Vaatamata kõigele oli ta üks imeline mees.”

Oma praeguse abikaasa, Austriast pärit Andreas Kronthaleriga kohtus Vivienne Westwood 1991. aastal, kui naine õpetas Viinis moodi. Andreas oli üks tema õpilastest. “Tema ajas mind taga,” on Vivienne öelnud. “Siiski on mulle esimesest päevast alates meeldinud temaga suhtes olla. Ta toetab mind kõiges ning me täiustame teineteist ideaalselt.”
Andreas on Vivienne’ist 25 aastat noorem. Aastal 1992 abiellusid nad salaja. “Me ei rääkinud sellest kellelegi neli aastat. Hoidsime oma abielu saladuses, kuna ta on nii palju noorem. Kuigi mina ei teinud esimest sammu, ei tahtnud ma, et inimesed kommenteerima hakkaksid.­” Vivienne tegi ettepaneku abielluda aga seetõttu, et nad sõitsid palju ringi. Mehel ei olnud Briti passi ning sel ajal oli Suurbritanniasse reisimine raskendatud.

Vivienne’i ema sai tütre teisest abielust teada aastaid hiljem ajalehest. Nooremale pojale Josephile helistas Vivienne vahetult enne pulmi. Tseremoonial oli kohal vaid vanem poeg Benjamin koos oma tüdruksõbraga.

Vivienne Westwood on saanud Briti kuningannalt teenetemärgi ja tema loomingut peetakse ainulaadseks. Tormilise eraeluga naine on siiani tuntud oma iseäraliku riietumisstiili poolest. Samuti on ta pälvinud tähelepanu väljaütlemisega, et ei vaata televiisorit ega loe ajalehti. Kuid ta on kirglik aednik.