Enamiku inimeste esimesed intiimsed suhted tekivad teismeeas. Uurijad jälgisid 1659 paari, mis koosnes kas õdedest või vendadest, 16. eluaastast 29. eluaastani. Iga pere samasoolised lapsed klassifitseeriti kas varase (alla 15. eluaasta), “õigeaegse” (15–19) või hilise (vanemana kui 19) esimese vahekorra järgi.

Nendest vaatluse all olnutest, kes olid abielus või elasid koos partneriga, pidasid end õnnelikumaks ja suhtega rohkem rahul olevaks inimesed, kelle esimene vahekord toimus hiljem. Selline seos esines ka siis, kui võeti arvesse geneetilised ja keskkonnatingimused, samuti ei avaldanud sellele mõju sissetulek, religioossus, kehakaal ega atraktiivsus. 

Varaselt ja n-ö õigeaegselt seksuaaleluga alustanud olid selles uuringus üsna eristamatud, millest sai järeldada, et varane seksuaalsuhe ei ole romantiliste suhete loomisel niivõrd riskifaktor kuivõrd hiline seksuaalsuhe on eelist pakkuv faktor.

Võimalik, et inimesed, kelle esimene seksuaalvahekord on hilisem, on romantilise ja seksuaalpartneri valikul nõudlikumad. Teadlased seni siiski väga hästi ei mõista, miks hilisem seksuaaleluga alustamine on seotud rahuldustpakkuvamate suhetega, ja kavatsevad teemat edasi uurida. Varasemast uuringust selgus näiteks, et teismelistel, kes olid oma romantilistes suhetes ka seksuaalselt aktiivsed, esines vähem raskeid käitumisprobleeme. Idee, et seksist hoidumine on teismeliste jaoks alati hea, on seega lihtsustatud.

Allikas: Health 24