Kas me vajamegi halba?
Seda artiklit lugedes oled sa arvatavasti kuskil ruumis. Kus just, polegi tähtis. Küll aga on tähtis sealne ruumikus, vabadus liikuda ilma kellelegi otsa põrkamata või komistamata. Tähtis on olla seal ilma tundeta, et keegi justkui elaks sul kuklas, jälgiks, mida sa teed.
Miks on vabadus ja privaatsus tähtsad? Sest me tahame vaba aega, mil saame olla meie ise, aega olla vabad tegemaks, mida tahame. Aga me ei saa seda, kui inimesed pidevalt meil kukil on. Olenevalt linnast või riigist, kus sa elad, on sul vabadust või ilma piirideta elu kergem või raskem leida. Mida rohkem inimesi on sul ümber, seda raskem on seda leida. Tapal on see kergem kui Pekingis.
Miks on palju inimesi? Sest nad on elus ja tahavad elus olla nii kaua kui võimalik. Kujuta ette maailma, kus pole AIDSi, sõdu, surmavaid viiruseid, vähki; maailma, kus inimesed üksteist ega iseennast ei tapa. Küll on tore, eks ju? Aga – vaatamata kõigele, mis toimub, jätkavad inimesed paljunemist. Sugutungi ei suuda peatada. Praegusel juhul hoiab inimkond iseenda populatsiooni kasvu madalal eelpool toodud teguritega, mis tapavad aastas miljoneid. Ja kuigi inimesi sünnib juurde rohkem kui sureb, ei aja planeet veel üle.
Aga mis siis, kui ükski inimene ei sure varakult, sest me oleme leidnud kõikidele surmavatele haigustele ravi; kui kõik inimesed elavad kaua? Siis on siin planeedil veel rohkem inimesi, kes on samasuguste tungide ja käitumisega nagu meie ise - ning me laseme planeedi veel kiiremini põhja. Sa mitte ei ela enam oma naabrite kõrval, vaid te peate kahe või tulevikus kahekümne peale hakkama saama sama hulga ressurssidega, mida sa praegu saad üksi kasutada.
Totter mõte, eks ole? Aga nii paistab olevat. Me tapame end sellega, et püüame end elus hoida. Me ravime vähki, AIDSi, proovime sõdu lõpetada, üritame leida vaktsiini viirustele ja millele kõigele veel - aga mida ma sellega tegelikult teeme, on meie järglastele ja planeedile kurnav.
Ei ole head ilma halvata ja me vajame halba, et ellu jääda. Keegi ei taha olla kohtumõistja ja veel vähem hukkaja, aga seda me just teeme, kui me suudame suurema suremuse peatada. Inimkonna püüdlus hoida end elus ja võidelda haigustega võib tulevikus hukatuseks kujuneda.
Kui me just teist elamiskõlblikku planeeti ei leia – siis ei ole vahet, kas me leiame alternatiivseid kütuseid, suudame tervet planeeti hoida ja inimkonda toiduga varustada.
